Ettevõtluse toetamine pole raisatud raha

Eesti riigi majandusedu - kas see on eimillestki tekkinud ime? Pigem ikka pideva ja järjekindla töö tulemus, kus Eesti ettevõtjate usinuse kõrval ei tohiks alahinnata riigi rolli.

Riik töötab oma kodanike huvides. Ühes valdkonnas on see õnnestunud paremini, teises halvemini. Tänase majanduskasvu taustal saame väita, et enamik ettevõtlust puudutavaid poliitilisi otsuseid on olnud õiged, olgu see siis maksu-, kaubandus- või ettevõtluse toetamise poliitika. Alates 1990. aastate algusest on erinevate poliitiliste otsuste tulemusena kokku laotud mosaiik ettevõtluse toetusmeetmetest, mis on tervikuna realiseerunud tänases majanduskasvus.

Õnneks on üleüldise juubelduse taustal kuulda ka häält, mis hoiatab meid liigsuure laenukoormuse eest ja juhib tähelepanu, et palgad kasvavad kiiremini kui tööviljakus. Samas aga tõttame kuulutama, et pole enam vaja ühte või teist ettevõtlust toetavat struktuuri, need tuleb kaotada. Seda tegi ka Äripäeva juhtkiri 04.10.2006 Maaelu Edendamise Sihtasutuse kohta.

Loomulikult olen nõus, et raha ei tohi pillata ja selle kasutamine olgu otstarbekas. Kahjuks on aga nii, et ka kõige paremad eraettevõtjad satuvad oma kaupa müües petturite või majandusraskustes ettevõtjate otsa.

Egas riigistruktuurid väljaspool sedasama keskkonda ela. Üksikud halvad näited ei suuda karavani liikumist ülesmäge peatada. Meie ettevõtlusel tuleb edasi investeerida, et tööviljakuse kasvuga tagada palkade tõus, ja investeeringuteks omakorda tuleb raha laenata. Kui meie ühiskonda see huvitab, siis tuleb ettevõtetele ka selleks tingimused ja võimalused luua.

MES on taganud ettevõtjate investeerimislaene kokku 1,95 mld ja andnud lisaks laenu ettevõtetele kokku 2,5 mld kr.

Sihtasutus on isemajandav, oma tegevuse kulude katteks regulaarseid makseid riigieelarvest viimase kümne aasta jooksul me saanud ei ole, pigem oleme kunagi erinevatest allikatest saadud vahendeid hoidnud ja kasvatanud. Riigile, ettevõtjatele ja kodanikeühendustele on toetustena tagasi suunatud üle 60 miljoni krooni. Hea näide konkurentsivõime kasvust on piimatootmine, mis on ELi konkurentsivõimelisemaid. Meie piimatootjad oleksid kahe käega otsemaksete kaotamise poolt, kui seda teeksid ka teised liikmesriigid. Arvan, et ettevõtluse toetamine investeeringute soodustamise kaudu on hädavajalik kas või ainult keskkonnakaitselisi nõudeid silmas pidades. Lühinägelik on vanasse kaevu enne sülitada, kui uus on valmis ja selle vesi testitud. Ettevõtjad vajavad seaduste, toetusmeetmete ja turgude stabiilsust, et pikaajalisi arengu- ja investeerimisplaane teha. Me ise küll ei peaks oma konkurentsivõimet vähendama, pigem teevad seda meie konkurendid väljaspool niigi.

Oleme aastatega pannud kokku päris ilusa mosaiikpildi ettevõtluse toetamiseks. Ühe kivikese ärakukkumine ei tähenda veel midagi, kuid kus on piir, mil pilti ei kannata enam vaadata?

Autor: Raul Rosenberg