Gazprom hõlvab hiiglasliku gaasimaardla välisfirmade abita

Sirje Rank 11. oktoober 2006, 00:00

Arktilises Barentsi meres asuv Štokmani leiukoht, mille gaasivarud on suuremad kui Norra ja Suurbritannia omad kokku, hakkab USA turu asemel toitma hoopis Läänemere alt kulgevat Vene-Saksa gaasijuhet.

Meelemuutuse taga näevad analüütikud nii Venemaa energiasektoris kasvavat natsionalismi, takerdunud WTO-kõnelusi kui ka suhete üldist jahenemist lääneriikidega.

"Oleme teinud otsuse, et maardla hõlvamine toimub ilma välisfirmade osaluseta - 100% maardlast kuulub Gazpromile," teatas Gazpromi juht Aleksei Miller esmaspäeval intervjuus telekanalile Russia Today.

"Meie prioriteet on torujuhtmegaas ja tarned Euroopa turule, mitte veeldatud gaas," ütles Miller. Algselt pidi Štokmanist saama Gazpromi esimene vedelgaasiprojekt USA turu jaoks.

Ekspordi võimalikku ümbersuunamist nimetas Venemaa president Vladimir Putin juba läinud kuul, kui kohtus Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraciga. Gazpromi avaldus tuli päev enne Putini eile alanud välisvisiiti Saksamaale.

Gazpromi kannapööre on suur pettumus projektis osaleda lootnud USA ja Euroopa kütusefirmadele, kellest olid sõelale jäänud Norra Statoil ja Norsk Hydro, Prantsuse Total ning USA ConocoPhillips ja Chevron Corp. Milleri sõnul ei õnnestunud Gazpromil sobivat partnerit leida. "Välisfirmad ei suutnud pakkuda varasid, mis oleks suuruselt ja kvaliteedilt vastanud Štokmani maardlale," ütles Miller. Küll aga võivad välisfirmad kaasa lüüa allhankijatena - ehitada rajatisi ja tarnida tehnoloogiat.

Analüütikute sõnul on välisfirmade eemalejätmine osa Kremli kavast nafta- ja gaasisektor riigi kontrolli alla koondada. Surve Venemaal juba tegutsevatele välisfirmadele on kasvanud, eriti pärast USA asepresidendi Dick Cheney kevadist hoiatust, et Venemaa ei kasutaks energiarikkusi ähvardamiseks ja väljapressimiseks. Läinud kuul jäi Venemaa rahvusvahelise kriitikarahe alla, kui peatas Kaug-Idas keskkonnakaitse ettekäändel Briti-Hollandi kütusekontserni Royal Dutch Shell kütuseprojekti Sahhalin-2. Väidetavalt selleks, et sundida kütusefirmat kontrolli käest andma.

"Venemaa saadab selge signaali, et tähtsustab kõrgemalt suhteid Euroopa kui USAga. Samas antakse Euroopa firmadele mõista, et neid ei lubata turule enne, kui Venemaa leiab Euroopas samaväärset kohtlemist," kommenteeris agentuurile Bloomberg Moskva Alfa Banki peastrateeg Chris Weafer.

Štokmani projekti välispartnerite valikut seostatakse ka Venemaa WTO-kõnelustega, kus suurematest riikidest on saamata vaid USA nõusolek. Teade gaasiekspordi ümbersuunamisest ja välisfirmade kõrvalejätmisest võib olla ka taktikaline käik surve avaldamiseks või välisfirmadelt paremate tingimuste väljakauplemiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing