Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kosmeetika hinnad ei tõuse
Kosmeetika, tualett-tarbed ja farmaatsiakaubad on üks väheseid kaubagruppe, mille hinnad järgmisel aastal ilmselt ei tõuse, aga kui isegi tõusevad, siis teiste kaubagruppidega võrreldes tunduvalt vähem.
Ehkki tarbijahinnaindeks septembris mõnevõrra langes, paljudes valdkondades hoogne hinnaralli hoopis süvenes. Kulutused eluasemele kallinesid aastaga 11 protsenti, olles selgelt kiireima hinnatõusuga kaupade ja teenuste grupp. Teisel kohal olid 7,5protsendilise hinnatõusuga toit ja mittealkohoolsed joogid.
Kui aga vaadata, millistes kaubagruppides on viimase aasta jooksul hinnatõusu kiirenemine olnud kõige järsem, siis kulutused eluasemele pole siin kindlasti esirinnas. Nii kallinesid aasta tagasi kulutused eluasemele 7,9 protsenti, mis tähendab, et selles kaubagrupis kiirenes aastaga hinnatõus nelja protsendipunkti võrra. See hinnatõus ei ole iseenesest mitte midagi imekspandavat, sest ehitussektor on olnud juba pikemat aega üks kiiremini kasvavaid sektoreid riigis.
Mitu korda kiiremini on kerkinud aga kulutuste kasv toidukaupadele ning vabale ajale. Aasta tagasi oli toidukaupade hinnatõus tagasihoidlikud 1,8 protsenti võrrelduna üldise 4,9protsendilise inflatsiooniga. Selle aasta septembris oli see (nagu märgitud) 7,5 protsenti. Sama muljetavaldav on olnud vaba aja tegevuse hindade kasvutempo kiirenemine. Möödunud septembris oli need kallinenud aastaga tagasihoidlikud 0,8 protsenti, selle aasta septembris aga tervelt 4,9 ning augustis koguni 5,7%. Seega järjest enam on meie inflatsiooni hakanud mõjutama elatustaseme tõus.
Kui aga ennustada, mis sektorites on hinnatõus kõige tõenäolisem, siis võib jaemüügi kasvunumbrite järgi oletada, et pea kõikides kaubagruppides on jaemüük kasvanud augustis veerandi kuni poole võrra. Vaid kosmeetika, farmaatsia ning tualettkaupade käive on kasvanud kümnendiku võrra, mis tähendab ka väiksemat survet hindadele.