Eesti suhkrutrahv jääb jõusse

"Neile, kes loodavad suhkrutrahvi vähenemist, pole mul midagi uut öelda," ütles volinik. 715 miljonit krooni on lõplik summa ja see tuleb nelja aasta jooksul ära maksta - nii palju sai Euroopa Komisjon järeleandmisi teha.

"Kuidas Eesti selle raha kätte saab, on Eesti enda asi," ütles volinik. Liikmesriigi kohtuvaidlustesse suhkrut kokku ostnud ettevõtjatega komisjon ei sekku.

Fischer-Boel pidas siiski vajalikuks lisada, et viib isiklikult põllumajandusministrile ühe positiivse sõnumi, kuid milles asi seisneb, ei soostunud ütlema ei volinik ega ministeerium enne lähipäevade ametlikku teadet.

Kindlasti ei puuduta see trahvisumma suurust. See on voliniku sõnul fait accompli ehk sündinud fakt, mida ei aidanud kallutada ka Eestist Brüsselisse läkitatud kodumoosi laar. Juba liitumislepingus ELiga oli paigas, et suhkru varujate vahel vahet ei tehta - kodumajapidamiste tarbimist pole võimalik maha arvata. Liialduste vältimine ja ettevõtete hoiatamine võimalike trahvide eest oli riigi ülesanne.

"Seda me rõhutame praegu tuleval aastal ELi liikmeks saavatele Rumeeniale ja Bulgaariale," ütles volinik. Eesti erikohtlemine looks siin ohtliku pretsedendi. "Ja mida me ütleksime eelmises laienemisringis liitunud riikidele, kes on liigsete varude kuhjamise eest juba karistuse kandnud," tõrjus volinik. Seda enam, et Eesti suhkruvaru oli pretsedenditu - 48 protsenti kõigi 2004. aastal liitunud riikide liigsest varust.

Küll aga võib Eesti jaoks väheneda muude toiduainete laovarude trahv, kus aluseks võetav statistika lubab vangerdamisruumi. Läinud kuul teatas komisjon, et pärast tehnilisi konsultatsioone statistikaametiga vähenes algne trahvisumma 70 protsenti, 374 miljonilt kroonilt 105 miljonile kroonile. See võib veelgi väheneda, ütles Fischer-Boel.

Volinik avaldas head meelt, et Eestis tuntakse huvi biokütuste vastu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et tuleval aastal laienevad energeetiliste põllukultuuride kasvatajatele ette nähtud ELi toetused ka uute liikmesriikide põllumeestele. Toetuse suurus on 45 eurot ehk 703 krooni hektari kohta.

"EL püüab igati toetada biokütuste laiemat kasutuselevõttu ELis," ütles volinik ja lisas, et ühtlasi loob see maapiirkonnas töökohti. Samuti lubab EL liikmesriikidel kuni 50% kulude osas toetada mitmeaastaste energiakultuuride kasvatamist.

Volinik viibis Eestis mõned tunnid, kuid jõudis pärast kohtumist põllumajandusministriga külastada ka Esko piimandustalu ja Saue-Jõgisoo haridusseltsi.