Endla jätkab eesti asja ajamist

Eesti kutselise teatri sajanda juubeli aastal on Pärnu teater otsustanud lavale tuua vaid eesti autorite loomingut, seda rida jätkab ka homme esietenduv Jaan Kruusvalli "Võikõllane üü". Murdekeelsest pealkirjast ei maksa end heidutada lasta, lavastaja Enn Keerdi kinnitusel on näidend selges kirjakeeles ning räägib lihtsatest inimlikest asjadest.

Lavastuse tutvustus ütleb, et eesti näitekirjanduse minimalismimeistri Kruusvalli seni lavastamata näidend maalib valusa pildirea inimlikust otsingust, igatsusest kaaslase ja kodu järele. Naise juurde tuleb mees, töökas ja aus inimene, kes ehitab uuesti üles laokile jäänud talu, parandab, talitab, hoolitseb ja hoolib. Lavastaja Enn Keerd lisab, et see on lugu armastusest, kuid mitte peente romaanide või klantsajakirjade stiilis. Pigem okkaline ja nurgeline ning selline, kus sõna "armastus" kuuleb vaid paaril korral mainitavat. "Kõik tegelased igatsevad midagi," ütleb lavastaja. Üks igatseb kodu, kus tööd teha ja surra, teine ei tea isegi, mida ta tahab.

Jaan Kruusvalli näidendi tegevus hargneb Eestis 1960ndate algupoolest 1970ndate teise poolde. "Vahest pole see aeg, keskkond ja inimesed piisavalt atraktiivsed või hakkavad meelest ära minema," arutleb Enn Keerd võimalikke põhjusi, miks dramaturgiliselt väga tugev näidend Eestis seni lavastamata on jäänud.

Enn Keerd ei jõudnud näidendi juurde sugugi mitte ainult Kruusvalli nime ja selle pärast, et Endla teater on otsustanud tänavu vaid kodumaiste autorite loomingut lavale tuua. Lavastaja on näidendit meeles mõlgutanud juba paar aastat ning kasutas nüüd võimalust see välja tuua. Lugu imponeeris n-ö näitlejateatrit pooldavale lavastajale oma teatraalsuse poolest ning võimaluse pärast, mille äärmiselt lai tundeskaala annab näitlejaile põnevate karakterite loomiseks.

Lõpuks jääb lavastajal ja näitlejail üle vaid loota, et tegelased ja nende saatused lähevad südamesse ka vaatajale. Esimene võimalus seda teada saada saabub homme õhtul Endla küünisaalis, mil algab peagi 95. sünnipäeva tähistava Pärnu teatri alanud hooaja esimene esietendus.

Autor: Ülle Hallik