Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taaskohtumine Rauol Kurvitzaga
Vaal galeriis saab kuni 20. oktoobrini vaadata Raoul Kurvitza näitust. Kunstnik on pärast 14aastast pausi tulnud taas rahva ette maaliväljapanekuga.
See näitus peaks olema maiuspala kõigile maalikunstigurmaanidele, sest nüüd avaneb neil võimalus näha alati avangardi lainel olnud kunstniku kokkuvõtet omamütoloogiast, mis on üle hulga aja viidud maalimeediumisse, sedastab näituse kuraator Ellu Maar.
ERKI 1984. aastal arhitektina lõpetanud Kurvitz on üks "Rühm T" asutajaid, ta on loonud maale, installatsioone ja perfomance'eid. Nüüd siis astub kunstnik taas maalidega rahva ette ja lubab hoopis uut manifesti. Näitusega "Tädi Klaara ja teised" esitab Kurvitz manifesti kolmel tasandil. Esiteks manifesteerib ta maalikunsti taas päevakorda tulekut, ta näeb maalis väljapääsu üldisest kunstilisest madalseisust, mis tema hinnangul on kestnud viimased 6-7 aastat. "Fööniksina tõuseb maalikunst esimesena tuhast, avades seeläbi võimalused ka teistele kunstiliikidele," on Raoul Kurvitza seisukoht.
Teiseks manifesteerib Kurvitz kunstitegemise meetodit, nimetades seda fenomenalistlikuks. See meetod lähtub fenomenalistlikust filosoofiast ning eeskätt Merleau-Ponty' teooriatest ning rajaneb Lacani psühholoogiakoolkonna, samuti mitmete feministlike autorite uurimustele inimeste tajuliste realiteetide asjus.
Kolmandaks on manifestatiivne nende maalide sisu. Kunstnik iseloomustab oma töid nii: "Need on häbitud. Lapsi ei tasuks sellele näitusele tuua, ehkki just lapseliku maailmaga need tööd kummatigi just tegelevad, ning ka kõrgendatud pahandamiskalduvustega inimestel on targem sisse mitte kiigata. Need motiivid võivad tuju oluliselt rikkuda - aga nad võivad seda ka oluliselt tõsta. Mõnevõrra küll harjumatul moel. Solvata või šokeerida šokeerimise enda pärast pole soovitud küll mitte kedagi."
Kurvitza näitust vaadates tekivad paratamatult küsimused, miks ta naasis maalikunsti juurde läbi tädi Klaara argipäeva - milles on rohkesti hirmuleajavaid hetki - kujutavate lõuendite ja mida ta üleüldse oma teostega veel tahab öelda? Vastuseid polegi nii kerge leida. Minge ja vaadake, näituselt saadav emotsioon on seda väärt.
Autor: Tiina Kolk