Economist: Ida-Euroopa edulugu luitub

See loob halva pretsedendi ELi alles pürgivatele riikidele, halvab Ida-Euroopa kiire majanduskasvu jätkumiseks vajalikud reformid ning nõrgendab riike ajal, mil Venemaa tugevnemine muudab geopoliitilisi mängureegleid Moskva endiste satelliitriikide jaoks nii ELi ja NATO varju all kui väljaspool.

Ida-Euroopa majanduskasv on endiselt kiire, kuid järjest enam varjutab seda teine pilt rahva rahulolematuse kasvust, konkurentsivõime vähenemisest, valitsuste ebakompetentsusest ja korruptsioonist, märgib ajakiri. Üheski Ida-Euroopa riigis pole enam võimul tugevat reformimeelset valitsust. Eesti ja Sloveenia valitsus on stabiilsed, kuid ei tee eriti midagi. Euroga pole niipea liitumas ühtki uut liikmesriiki peale Sloveenia.

Suurim pettumus on Poola, kus 11 kuud on riiki juhtinud Seaduse ja Õigluse Partei kipakates koalitsioonides erinevate partneritega. Valitsuse riiakas ja diletantlik poliitika on suhted liitlastega ära rikkunud ja majanduses vähe korda saatnud. Õhus on ennetähtaegsed valimised, kuid tugevat mõistlikku valitsust pole niipea loota.

Ungaris selgus, et riigieelarve defitsiit on valitsuse väidetust kaks korda suurem ehk 10% SKPst. Kui Ungari valuuta peaks löögi alla sattuma, võib tulla devalveerimine ja krahh miljonitele ungarlastele, kes on eluaseme soetamiseks välisvaluutas laenu võtnud. Riik vajab tugevat valitsust, kuid valetanud peaminister keeldub lahkumast ja populistlikul opositsioonil pole paremaid lahendusi.

Tšehhis võib kemplemine valitsuse üle kesta veel kuid, pensionireform aga viibib. Slovakkias on valitsusse pääsenud natsionalistlikud ja populistlikud jõud lammutamas eelmise valitsuse reforme, mis tõid ühtlase tulumaksu ja tööturu liberaliseerimisega riiki miljardeid dollareid investeeringuid.

Ühe vähestest positiivsetest arengutest leiab Economist Eestist, kus arukas ja sõnaosav USA haridusega väliseestlane edestas presidendivalimistel Venemaaga seotud populistliku partei kandidaati. Sarnaseid poliitika "raskekaallasi" soovitab Economist Brüsselist ja loengutuuridelt tagasi kutsuda ka teistel Ida-Euroopa riikidel, et kodus asjad korda teha.

Economist hoiatab, et uute reformideta ei saa Ida-Euroopa kiire majanduskasv jätkuda. Odavat tööjõudu on Venemaal ja Ukrainas oluliselt rohkem. Panustada tuleb teenuste sektorile ja ajupotentsiaalile, kuid teadus- ja arendustegevuse kulud on ikka veel alla 1 protsendi SKPst ja haridussüsteemid uute vajadustega kohandamata.

Enamgi veel muretseb Economist, et Ida-Euroopa nõrgad, nääklevad ja korrumpeerunud poliitikud võtavad ELi valijatelt tahtmise toetada edaspidi liidu uusi laienemisringe. Samas võiks just EL olla siht, mis näiteks Balkani riigid rahulikule koostööle sunniks.

Lisaks võib poliitiline ebastabiilsus muuta Ida-Euroopa riigid vastuvõtlikuks Venemaa survele. Vene gaasi- ja naftafirmade investeeringutest Ida-Euroopasse võivad peagi saada poliitilise mõjutamise hoovad, kirjutab ajakiri.

Autor: ÄP