Järelkontroll toob osa toetusi EASi tagasi

Jürg Samel EASi turunduse ja kommunikatsiooni üksusest ütles, et raha väärkasutuse juhtumeid on olnud 10 projektis ja toetust tagasi küsitud 250 000 krooni ulatuses. "EAS võtab järelevalvet väga tõsiselt, erinevates etappides kontrollivad toetuste sihipärast kasutamist ettevõtluskonsultandid, järelevalve ja hindamise üksus, raamatupidamisüksus ja siseauditiüksus," märkis Samel.

EASi andmeil on enamlevinud vead mitteabikõlbulike kuludokumentide esitamine ja väljaspool projekti perioodi tehtud kulutused. Iga aruandluses tehtud viga ei pruugi olla sisuline ega tingida raha tagasitaotlemist, enamik vigu saab parandatud. Suurem osa vigu tuleb teadmatusest, mitte pahatahtlikkusest, nentis Samel.

Kolm aastat tagasi EASist alustava ettevõtte starditoetusena Krantsi Kõrtsi külalistemaja renoveerimiseks 100 000 krooni saanud Krantsi Kõrtsi OÜ juhataja Andrus Bonderi juures käisid EASi inimesed alles sel aastal, kuigi ametlik aruandlusperiood sai Bonderi jaoks läbi aasta pärast kõrtsi tegevuse algust. Mis selle käigu eesmärk oli - kas juhul, kui külalistemaja oleks vahepeal uksed sulgenud, oleks raha tagasi küsitud - mees ei teagi, vaid arvas, et EASi enda aruandluse jaoks.

"Nad ikka sudivad ja kontrollivad hoolega, et viia pettused miinimumi," tõdes Bonder. Paraku ei mõtle toetuse taotleja rahasaamisest kaugemale ega teadvusta hilisemat aruandlust. Bonder uskus, et küllap sellest räägiti, kuid ta ei mäleta seda. Küll aga olid tal meeles seletuskirjad, milles ta pidi selgitama hoone kasutusloa viibimist. Kui seletuskirjad olid vabas vormis, siis aruandluse kergendamiseks andis EAS oma vorm.

2003. aastal Pangodi järve äärde kalarestorani rajamiseks üle 97 000 krooni toetust saanud AVR Fischer OÜ juht Roland Kirs märkis, et aruandlusperiood kestab, kontrollid käivad praegugi. "Mind see ei sega, nad on väga viisakad, alati helistavad ette, kui tulevad," märkis Kirs. Kuna seesugune järelmonitooring Kirsi ei häiri, pole ta ka endale teadvustanud, kui kaua see veel kestab.

Kogu taotlemisele ja projekti aruandlusele tagasi vaadates tõdes Bonder, et kui vähegi võimalik, siis on ettevõtjal lihtsam oma rahaga läbi ajada.

"Mitte ükski rahastaja ei anna raha projektile, mille kohta ta ei saa tagasisidet," ütles Hollandi Fondide Ühenduse Ida- ja Kesk-Euroopas Eesti nõukogu liige Erki Korp Äripäeva seminaril "Euroopa fondiraha - kas tagastamatu laen?". Korpi sõnul võib toetuse saaja mõelda, et rahastajad ju selle jaoks ongi, et kellelegi raha anda, kuid rahastaja peab andma omakorda aru temale raha andnud doonorile.

Aruandluse tähtajad ja vormid pannakse paika koostöö- või rahastamislepingus.

Hollandi Fondide Ühenduse Ida- ja Kesk-Euroopas Eesti nõukogu liikme Erki Korpi sõnul tuleb toetuslepingule pöörata samasugust tähelepanu nagu igale teisele ärilepingule. See tähendab, et ettevõttel on juriidilised ja moraalsed kohustused nii rahastaja kui ka projekti sihtgrupi ees ning nende täitmata jätmisel tekivad ettevõttel probleemid.

Korp soovitas koostada üldiste tähtaegadega aruandluse plaani.

Sisulise aruandega antakse ülevaate sellest, kuidas projekt on käivitunud, kuidas toimub püstitatud eesmärkide täitmine ning milliseid raskusi või ootamatusi on toonud kaasa projekti rakendamine. Rahastajad annavad sisulise aruande koostamiseks oma vormid, kus tuleb küsimustele vastata.

Korbi sõnul on alati oluline analüüsida projekti raames tehtavat laiemalt. Märkmete tegemine muudab kõik aruandluse aspektid kergemaks.

Üks hea võimalus märkmete tegemiseks on Korpi sõnul Gantti tabel, kus planeeritud projekti ajakava järgi saab samasse ajakavva teha mõne teise värviga muudatusi, kui üks või teine toiming ajaliselt nihkus, soovitas Korp.

Aruandluses saab kasutada projektis osalejate kommentaare ja hinnanguid, mida saab neilt küsida spetsiaalsete hindamislehtede abil.