Ostuotsust mõjutab pakend rohkem kui sisu

Ain Alvela 16. oktoober 2006, 00:00

Laiatarbekaupade tootjad näevad konkurentsi süvenedes üha enam vaeva mitte niivõrd toodete eneste arendusega, vaid panustavad hoopis pakendite arendamisele, mis võimaldab oma olemuselt vanale tootele uue väljanägemise anda. Erinevatel hinnangutel kulutavad Eesti toidutööstused pakendiarendusele kuni kümme protsenti aastasest müügitulust.

Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor Anne Mere hinnangul süvenevad vaid üksikud tarbijad poes toote sisusse ja loevad pakendilt, milline koostis sel täpselt on.

"Pakendi väljanägemine on väga oluline ostuotsuse kujundaja," tõdeb Mere. "Suur osa tarbijatest on küll lojaalne oma meelisbrändile, aga ka siis oodatakse, et pakend oleks mugav ja funktsionaalne."

Anne Mere räägib, et ettevõte seab pakendite arendamises eesmärgiks kaubale hea väljanägemise andmise ja toote maksimaalse säilivuse tagamise. Ta lisab, et uisapäisa uusi pakendeid tootmisse ei juurutata - tegemist on firma jaoks olulise investeeringuga, sest uuele pakendile üleminek tähendab üldjuhul ka uue pakendamisliini soetamist. "Vanade liinide putitamine ja ümberseadistamine ei tasu ennast ära," nendib Mere.

Pakkemasinaid ja -materjale maale toova ASi Cortex Eesti juhataja Anne Kassihhini sõnul seavad tootjad tänapäeval pakendi põhitingimuseks, et see tagaks toiduaine hea säilivuse.

"Selleks pakendatakse üha enam tooteid gaasilisse keskkonda," selgitab Kassihhin. "Toode pannakse puhtasse keskkonda, kus ei ole baktereid ja mikroobid ei saa edasi areneda. Funktsionaalse pakendamise puhul on oluline, et toode oleks välismõjutuste eest kaitstud." Kassihhin lisab, et pakend peab olema küll atraktiivne, ent kindlasti ka heast materjalist, et toode ei rikneks.

"Olid ajad, mil pakendamisel kasutati PVC-materjali, mis madalal temperatuuril tekitab organismile kahjulikku soolhapet," räägib Kassihhin. "Tänapäeval on üle mindud polüetüleenile, mis pole kahjulik ja laguneb looduses."

Ligi kolmekümnele Eesti toidutootjale pakendiliine tarninud Soome firma Thomeko OY Eesti esinduse müügijuht Margus Kupi sõnul ootab tarbija värsket, aga samas pikalt säilivat toodet, nõuab pakendilt, et seda oleks mugav käsitseda ja vajadusel võimalik korduvalt sulgeda. Kupp tõdeb, et keskkonnasõbralikkus on pakendite tootmise juures tagaplaanile jäänud. "Selles osas tehakse niipalju, kui vaja, aga mitte sentigi rohkem."

ASi Tere tootmisdirektor ja juhatuse liige Ülo Kivine kinnitab, et atraktiivne pakend on klientide jaoks oluline.

"Pakendi puhul on tähtis selle kasutamise mugavus, välimus, kuju ja vastupidavus," ütleb Kivine. "Korduvkasutatav pakend võiks olla ka hermeetiliselt uuesti suletav - kui näiteks väikese jäätise sööb inimene korraga ära, siis liitrisest piimapakist valatakse neli-viis korda ja seepärast on mugav, kui pakendil on kork."

Thomeko OY Eesti müügijuht Margus Kupp ütleb, et tulevik toob taassuletavate karpide hoogsa arengu. See omakorda teeb pakendi tootmise kallimaks, mis lõpuks tähendab ka toote hinna tõusu.

"Lihatooted ja mõned juustutooted on Eestis pakendatud maailmatasemel," leiab ta. "Lihatoodete osas lähevad hästi müügiks skin-pakendid, kus vaakumit tekitamata tuuakse termokahaneva kilega esile kogu toote struktuur."

Kupp kinnitab, et skin-paki eelis vaakumpaki ees on, et see ei too toote mahlasid välja ja toode püsib pakis atraktiivne. "Skin-pakendi liinid on tööstustes hästi koormatud ja teenivad tootjale korralikult raha," ütleb ta. "Samas kalatoodete pakendamise osas on veel palju ära teha."

Väljakutse pakenditootjale esitavad Kupi hinnangul valmistoodete tootjad, kes soovivad kasutusele võtta pikemat säilivust tagava pakendi.

"Soovitakse pakendada gaasikeskkonda, et viia jääkhapniku sisaldus pakendis miinimumini," selgitab ta.

Sel aastal ei ole Rakvere toonud turule ühtegi täiesti uut pakenditüüpi.

Tänavune kõige olulisem pakendimuudatus puudutas grillvorste ja marinaadis lihasid, kus panime karbile ümber panderolli eesmärgiga anda tarbijale rohkem informatsiooni nii tootest kui ka kasutusviisidest.

Tavalisele etiketile mahub väga vähe infot ja seetõttu otsisime uusi pakendilahendusi. Idee selleks saime oma tuttavatelt-sõpradelt, kes kurtsid, et tegelikult nad ei teagi, kui kaua mingi vorst või liha küpseb.

Samuti lisasime panderollile info Rakvere Lihakombinaadi teiste analoogsete toodete kohta, et tarbija oleks poodi minnes juba informeeritum ja ei peaks leti ees valides aega viitma.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing