Uudised
Teet Reier
15. oktoober 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärnu arendab omanäoliselt

Eelmisel aastal ostis Uusarenduse OÜ Pärnu jõe kaldale üle 13 hektari suuruse krundi, kavatsusega rajada sinna Waldhofi elamupiirkond. LVM Kinnisvara maakleri Ingmar Saksingu sõnul on tänaseks selgunud parim hoonestusprojekt ning eelmisel kuul alustati maa-alal asuvate Maseko kalatööstusele kuulunud hoonete lammutamisega.

"Krundil on ligi viiskümmend erinevat hoonet, millest suurim on Maseko kunagine tootmishoone," selgitab Saksing. "Kavakohaselt kõik vanad hooned lammutatakse ning kasutatakse ära põhiliselt pinnasetäitena. Esimesed uusehitised peaksid siia kerkima järgmise aasta lõpuks. Kogu alal väljaarendamine võtab aga oma 5-10 aastat aega."

Praegu käib ka hoonestusprojekti võimalustele vastavaks kohandamine.

"Lihtsalt mitmeid projektis välja pakutud ideid pole tehniliselt võimalik teostada," lisab Saksing. "Näiteks kiiluna kaldasse lõikuv paatidele ja kaatritele mõeldud sadam peab leidma uue koha, sest seaduse kohaselt peab kallasrada olema päästetehnikale avatud."

Ühe huvitava lahendusena on hoonetevahelised teed kavandatud kahele tasandile. "See tähendab seda, et alumisele tasandile jäävad autode parkimiskohad, teine on aga ainult jalakäijate päralt.

Jõekallast ära kasutades laskuvad nii majad kui ka ühendusteed terrassidena vee poole," selgitab Saksing.

"Endise Maseko Pärnu kalatööstuse piirkonna viimase aasta arengud on olnud minu jaoks suurimaid positiivseid üllatusi Pärnu linnaplaneerimises üldse," räägib Pärnu linnaarhitekt Ülar Saar. "Maseko nimi seondus siiani linna ühe murelapsega. Omaaegse üleliidulise tähtsusega kalakonservitootmise sauruse viimased, vänget kalalehka levitavad hingetõmbed käisid pidevas konflikti linnavõimudega."

Saare sõnul käisid lõpmatud kohtuvaidlused, et avada linnaelanikele Pärnu jõe äärne seadusega ettenähtud kallasrada, mida tõkestasid Maseko relvastatud valvurid.

"Järsku muutus kõik, jõeäärne krunt leidis uue omaniku, püssimehed kadusid, Stalini aega ulatuva ajalooga kalarasvast läbiimbunud räämas tootmishoonete lammutamisega hakati pihta ja kallasraja läbitavus ning jõeäärse avatus linnarahvale ei olnud päevapealt enam mingi küsimus," selgitab Saar.

Algatati hoopis detailplaneering, mis näeb ala elamupiirkonnana ja Pärnu jõe kallast aktiivse puhkuse veetmise paigana, mis selliselt vastab täpselt Pärnu linna üldplaneeringu tulevikunägemusele. Saart üllatas ka see, et arendaja leidis aega ja vahendeid korraldada parima planeeringulahenduse leidmiseks arhitektide vahel võistlus.

Kriitilise poole pealt on Saare arvates probleemiks nii ulatuslike maa-aluste parklate üle sotsiaalse kontrolli säilitamine. "Jõeäärne puhkeala tundub veidi ülepaisutatud, väärides juba kohta linnakeskuses, mitte lihtsalt elamupiirkonnas. Tervikuna võimaldab võidutöö põhjal planeeringu realiseerimine luua silmapaistvalt tervikliku ja polüfunktsionaalse linnakeskkonna," räägib Saar.

"Kuna siiani on tegemist veel võistlustööga, ootan põnevusega, et selle kõik head küljed ka koostatavasse detailplaneeringusse edasi kanduvad ning arendaja kokkuhoiu või muudel kaalutlusel reaalses planeeringus võidutööd voorusi kärpima ei asuks," lisab ta.

Septembris 2005 tuli mitu nimekat ärimeest kokku, et asutada Uusarenduse OÜ. Osanikeks astuti oma äriühingute kaudu. Pärast väikesi muudatusi on osaühingul tänase seisuga kolm 25protsendilist osa (Marcopodus, Kanpol Kinnisvara ja LVM Arenduse OÜ) ja kaks 12,5protsendilist osa (AS Vallikraavi Kinnisvara ja OÜ Tallinna Lihatööstus).

Läinud aasta detsembris omandas Uusarenduse OÜ kohalikult kalatööstusfirmalt Maseko 87,3 miljoni krooni eest otse Pärnu jõe kaldal Suur-Jõe tänavas enam kui 13 hektari suuruse kinnistu.

Kogu alale on planeeritud 4-5korruselised kortermajad, sekka ka paar kõrgemat, 8korruselist. Jõe poole on mõeldud eksklusiivsemad kahekorruselised ridamajad.

Endise Maseko ala nimi vahetatakse kahekümnenda sajandi algusaastatel siin paiknenud tselluloositehase nimest tuleneva Waldhofi elamupiirkonna termini vastu.

Võistluse võitjate, Pärnu Kontserdimaja ja kesklinna koolide võimla autoritena juba silma paistnud arhitektibüroo Kavakava arhitektide võidutöö näeb ette valdavalt 3-6-korruselisi korterelamuid ja vaid ühte 9korruselist hoonet, tulevase Papiniidu tehnopargi kõrvale, kuid samas ka suure grupi ühepereelamuid ja ridaelamuid.

Korterelamute tüüpidest esinevad nimistus klassikaliste kortermajade kõrval galeriimajad ja terrassmajad. Et ei kujuneks välja ainult magalapiirkond, näeb võidutöö ette ka bürood ja teeninduspinnad eraldi hoonetena või elamute esimestel korrustel ja koguni avalikku teenust osutavad lasteaiaspordiklubi paadisadama hoone jms.