Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aaviksoo: kokkulepe muutis pildi selgemaks
Riigikogu valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu valimisnimekirjas number kahe all kandideeriv Jaak Aaviksoo peab kokkuleppe saavutamist Eesti poliitikale positiivseks.
Loobusite ühendpartei peaministrikandidaadiks kandideerimiseks Tartu Ülikooli rektori kohast. Kas rektori ametikoht oli end mingil määral ammendamas või oli põhjuseks just kandideerimine peaministrikandidaadiks?
See ametikoht ei ammenda ennast kunagi. Ma olen endale seadnud eesmärgi, et Tartu Ülikool võiks olla Euroopa parimate ülikoolide eesrinnas, ja ta on sinna teel alles. Minu otsus oli kantud sellest, et Eesti riigi asjad olid antud olukorras olulisemad. Ülikool saab oma asjadega hakkama, aga Eesti riigi probleemid on minu arvates väga tõsised.
Kui andsite nõusoleku kandideerida, kas sellel hetkel teadsite juba, et Teile võib tulla vastaskandidaat ja et see on Mart Laar?
Juttu sellest oli, aga selleks hetkeks ei olnud Mart Laar pärast 2-3 kuud läbirääkimisi oma nõusolekut veel andnud, nagu mulle väideti. Aga ma ei näe ka selles mingit traagikat, et praegu on nii, nagu on välja kujunenud.
Kas Teil olid ühendparteiga mingid kokkulepped?
Ei olnud. See oli eelkõige põhimõtte küsimus ja mingeid lubadusi kummaltki poolt ei ole antud. Ma sain aru, et kui ma ütlen oma jah-sõna, siis see tähendab rektoriametist loobumist. Minu valik poliitilise tegevuse kohta oli tehtud täie teadvuse juures ega sõltunud mitte sellest ametikohast, vaid sellest, mida ma Eesti ühiskonnas nägin toimuvat.
Millisena Te näete oma lähitulevikku ühendparteis?
Ma arvan, et eelkõige tuleb osaleda maksimaalsel määral valimisprotsessis ja saavutada seal võimalikult hea tulemus ja siis on pall juba valijate kätes. Kõik sõltub sellest, kuidas valijad suhtuvad ühendparteisse märtsi alguses.
Kuidas Teie hinnangul mõjutas Teie ja Mart Laari vaheline vastasseis ühenderakonna imagot?
See võimuvõitlus võib-olla kahjustas erakonda, võib-olla ka vastupidi. Kuna meie vaidlus ei olnud põhimõttelistes küsimustes ja puudub isiklik vaen, siis see muutis pildi selgemaks ja tugevdas meid eelseisvatel valimistel.
Kuidas hindate olukorda, kus juba enne ühinemist tekkis ühendparteis konflikt?
Kindlasti ei pea ma seda positiivseks, aga iga inimene saab aru, et kahe erineva osapoole kokkupanek on alati seotud pingetega ja oleks üllatav, kui neid ei oleks üldse olnud.
Nii et Te olite selliseks olukorraks valmis?
Aga loomulikult. Ma ju teadsin, milles seisnevad erakondade erinevused. Natuke tugevamalt see probleem küll lahvatas, kui oleks oodanud, ja võib-olla ka eriarvamuste sügavus Res Publicas oli üllatav, aga midagi traagilist selles ei ole. See, kuidas kõik lahenes, oli täis pinget, aga ma loodan, et nüüd on sisse viidud ka ühinemispaberid ja see on lõplik. Kui see on sündinud, siis on Eesti poliitika tegelikult võitnud sõltumata sellest, kes pisiasjades mida kaotas.
Kuidas kommenteerite Taavi Veskimäe repliiki, et Mart Laari valimine hoidis ära ühenderakonna lagunemise?
No ma ütleks nii, et ilmselt ei oleks neid ühinemispabereid sisse viidud, kui see lahendus ei oleks niisugusel kujul tulnud.
Kas siis on üldse mõistlik kahel erakonnal sellistel tingimustel ühineda?
Hetkel ja pikemas perspektiivis on see siiski konstruktiivne. Mulle ei meeldinud see ultimatiivne pinge, aga lõpptulemusega ma olen rahul ja tahan sellesse sajaprotsendiliselt panustada. Kui ühenderakond saab valimistel enamuse, siis on ju kõik hästi läinud.