Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läänemaale, mitte Tallinna!
Tallinna endine linnapea Jüri Mõis kutsus omal ajal kõiki eestimaalasi pealinna. Täna on suund vastupidine: inimesed ja ettevõtted liiguvad Tallinnast välja. Aga miks küll peaks keegi looma oma ettevõtte Läänemaale? Panime kirja kümme põhjust ja palusime neid kommenteerida mõningatel Läänemaa ettevõtjatel, arendustöötajatel ja arvamusliidritel.
Läänemaa piirilt Laagrisse sõidab autoga pool tundi, Järvele ja Mustamäele 40 minutit, lennujaama 45 minutit. Tipptundide ajal võiks arvestada, et pole vahet, kas sõita Paliverest Tallinna või Tallinna ühest servast teise, ajakulu on sama. Harri Erman Lääne maavalitsusest märkis, et saartelt sõitvad töötajad peavad kodust lahkuma pühapäeval või vara esmaspäeval. Ettevõtja võiks avada filiaali Läänemaal suurte teede ääres, nii tagaks ta endale odavama tööjõu edaspidisekski.
Elukeskkond on turvaline nii ettevõtjale kui ka elanikule. Toimib ühiskondlik kontroll, töötavad abipolitsei rühmad. Kuritegevuse näitajad on mitu korda madalamad kui naabruses Harjumaal või Tallinnas.
Harjumaa tulundusmaa keskmine hind on 1 231 383 kr/ha, Läänemaal 60 352 krooni/ha. Elamumaa hind Harjus on 592 kr/m", Läänes 73 kr/m". Ka majad ja korterid on odavamad. Margus Källe Lihula vallavalitsusest lisas, et suuremais asulais on sotsiaalne infrastruktuur olemas (nt koolid ja lasteaiad), järelikult pole keset Tallinna ümbruse põlde tehtud elamurajoonide tüüpilist jama.
Tootmiseks sobivaid hooneid leiab endistest (põllumajan-dus)keskustest. Källe meelest on vanade lautade võimalused rohkem infrastruktuuri (alajaam, puurkaev, tee) olemasolus kui hooneis endis. Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul asi toimib, kui tegu on kinnistutega, vallasvara juurde maa erastamine olla raske.
Fortumi andmeil on Läänemaal ligi kaks korda väiksem rikete hulk kui mujal Eestis ja palju vaba võimsust endistes kolhoosikeskustes. Jaotusvõrgu erastamise järel tekitasid elektrihinna erisused Läänemaa ettevõtjais pahameelt. Nüüd on hind põhivõrgust odavam ja teenus kvaliteetne. Schmidti sõnul võib vana infra kasutajatel küll esineda ootamatusi. Tegijad eelistavad tihti uusi, valmis infrastruktuuriga kohti, Uuemõisas on pakkuda kolm sellist munitsipaalomandis krunti ettevõtluseks.
Kaunis rannik sobib turismi arendajatele. Omaette kaubamärk on Matsalu piirkond, kujunemas on Nõva kant, Marimetsa rabamaastikud. Eraldi vajavad mainimist Vormsi ja Noarootsi sügava kultuuri ja kauni loodusega alad. Haapsalu ise on aga Läänemaa pärl.
Kättesaadav internetiühendus, heas või normaalses korras põhimaanteed, planeeritavad investeeringud sadamatesse. Valmib projekt Külatee 3, mis tagab internetiühenduse pea kogu maakonnale. Järmise 7 aastaga investeeritakse Rohuküla sadamasse 150 mln, Virtsu sadamasse 20 mln ja Dirhami sadamasse ligi 19 mln krooni.
Arenduskeskuse kaudu on võimalik saada abi kontaktide otsides, äriplaani koostades, riigi ja ELi tugimeetmetest abi taodeldes. Ettevõtlusinkubaatoris saab esimesil iseseisva ettevõtluse aastail kasutada konsultantide tuge.
Võib öelda, et Läänemaale on moodustumas hariduse klaster. Üldhariduskoolide näitajad on üle keskmise, ettevõtjail on tihe side kutseõppeasutuste ja kolledžiga. Pakutakse mitmekülgset täiskasvanuharidust. Maavanem Sulev Vare rõhutas ettevõtjate ja koolitajate hea kontakti kõrval ka üldhariduskoolide konkurentsivõimet.
Läänemaal on varjatud tööpuudus, registreeritud töötuid on vähe. Paljud käivad mujal tööl. Värvata saab 1000-2000 inimest. Källe sõnul võib paraku ka kohalike firmade töötajaid üle lüüa - maakonna keskmine palk on madal. Ermanni arvates tuleb tööjõud Tallinnast tagasi tuua ja püüda kinni meilt läbi libisev Hiiumaa ning miks mitte ka Saaremaa tööjõud Virtsu ja Lihula jaoks.
Autor: Neeme Suur