Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurodirektiiv kergitab tervishoiukulutusi
Muudatuse põhjuseks on seaduse vastavusse viimine Euroopa Liidus direktiiviga, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heidi Gil.
Kui riigi- või munitsipaalomandis olevatel raviasutusel käib meditsiiniseadmete ost sotsiaalministeeriumi kaudu, siis erakliinikutel on seadmete soetamine enda mure.
Viimsi haigla ülemarsti Aleksander Sterni sõnul on olukord erakliinikutele murettekitav ja nad on sunnitud raviteenuste hinnad üle vaatama. Asja teeb tema sõnul keeruliseks see, et erakliinikud osutavad teenuseid ka haigekassa poolt kindlustatud isikutele ning haigekassaga sõlmitud lepingu raames ei ole neil võimalik raviteenuse hindu kergesti muuta. "Me peame siin kalkuleerima ja vaatama, kui palju me võime hinnatõusuga patsientide huvisid riivata," selgitas ta.
Ravikindlustuseta patsientide puhul on eraarstid hinnapoliitikas küll vabad, kuid sõltuvad paratamatult turusituatsioonist. Praeguseks Viimsi haiglas arvutusi veel tehtud ei ole, kuid võib juhtuda, et uuel aastal jäävad mõned meditsiiniseadmed lisakulutuste tõttu muretsemata.
"Käib tõsine tehnoloogia kokkuahmimine, et enne maksu suurenemist kõik lähiajal vajalik ostetud saaks," kirjeldas olukorda Viruplatsi Arstikeskuse peaarst Krista Kruuv. Kuna tervishoiuteenuste osas käibemaksu tagasi arvestada ei saa, kergitab käibemaksu suurendamine tema hinnangul paratamatult ka teenuste hinda erakliiniku patsientidele. "Haigekassa seadmete soetamist ei toeta. Viruplatsi Arstikeskuse lepingumaht haigekassaga ei ole suur ja selle suurendamise peale me ka ei looda," lisas ta.
Haigekassa jaoks toob see eurodirektiiv kaasa umbes 150 miljonit krooni lisakulutusi aastas. See kaetakse haigekassa reservist, mis koguneb sotsiaalmaksust.
"See hinnatõus on rohkem meie ja raviasutuste vaheline asi," ütles avalike suhete juht Anne Osvet. Ravikindlustust omava patsiendi rahakotile see ei mõju.
Gili sõnul suureneb järgmisel aastal haigekassa eelarve sotsiaalmaksu laekumisest 1,75 miljardi krooni võrra, eelarves on arvestatud ka meditsiiniseadmete käibemaksu tõusuga.
Osveti sõnul haigekassa nõukogus homme esimesele lugemisele tulevas 2007. aasta ravikindlustuse eelarve versioonis käibemaksu muudatusega arvestatud pole.
"Kui see direktiiv hakkab ellu jõudma, tuleb meil need arvutused ümber vaadata. Kuni Riigikogu jaanuaris Eesti riigi eelarve kinnitab, on seal võimalik muudatusi teha," selgitas Osvet.