Välisbändid ka Eesti firmaüritustel

Artikkel

- Uudised
- 18. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisbändid ka Eesti firmaüritustel
Välismaised esinejad on üles astunud näiteks SEB Eesti Ühispanga, Olympic Casino, Valiori, Hewlett Packardi, BIGi ja paljude teiste ettevõtete tähtsatel sündmustel.
Juba neli aastat järjest on ASi E-Betoonelement Harku tootmishall korra aastas muudetud eksklusiivseks džässikontserdi saaliks.
Siiani on tootmishallis esinenud sellised maailmakuulsad nimed nagu Kurt Elling (2002), Tania Maria (2003), James Carter (2004) ja Maceo Parker (2005). Kindlasti on E-Betoonelemendil ka uuel hooajal varuks mõni suurepärane üllatus.
Kuna ruumi mahutavus on piiratud, on kontsertidele siiani kutsutud vaid E-Betoonelemendi suurimad kliendid, koostööpartnerid ja muidugi lisaks ka oma ettevõtte töötajad.
Korraldamise poole pealt on suureks abiks olnud Jazzkaar, kuid ise kaasa lüües on E-Betoonelemendi inimesedki omandanud suurepärased üritusturundaja kogemused.
Mõningad sündmused on korraldatud koostöös teise ehitusmaterjalitootjate lipulaeva Saint-Gobain Isover Eesti ASiga.
ASi E-Betoonelement kommunikatsioonijuhi Margit Kimmeli sõnul on paras julgustükk hakata igapäevaselt täiesti muul otstarbel kasutatavat halli ümber kujundama nii, et sinna oleks võimalik ehitada lava koos juurdekuuluva valgus- ja helitehnikaga ning et ruumi jaguks mitmesajale külalisele kuulamiseks-tantsimiseks ja pärast kontserti ka catering'iks.
"Loomulikult oleneb artistide tasu suuresti sellest, missuguses lavalises koosseisus ehk kellega koos esinema tullakse. Samuti sellest, kas artist on parasjagu näiteks Euroopa tuuril. Siis on lootust vähema rahaga läbi ajada," ütleb Margit Kimmel kulukuse kohta.
Nii oli tema sõnul esimestel kontserdiaastatel mõnel artistil tõepoolest Eesti lähinaabruses juba plaanitud esinemine ja küsitud hind jäi seetõttu osal juhtudel lausa alla 10 000 dollari.
Eelmise aasta täht Maceo Parker aga tuli koos oma kaheksaliikmelise bändiga esimest korda Eestisse ning seda just E-Betoonelemendi kutsel. See omakorda paraku tingis ka kõrgema honorari.
Tõsisasi on Kimmeli sõnul, et kuna kontserdi asukoht seab piirangud publiku hulga osas, siis on kulud ühe külalise kohta loomulikult kõrgemad, kui näiteks kontserdi korraldajal, kes sellega tulu loodab teenida ja võimalikult suure hulga publikut kokku püüab kutsuda.
Seega nimetatud muusikasündmus, mida E-Betoonelement oma headele sõpradele pakub, on väga eriline kingitus, ütleb Kimmel.
Ta rõhutab aga, et selline elamus tasub ennast siiski igati ära.
OÜ ProMaMa juhataja Mart Mardisalu kommenteerib välismaiste bändide firmapidudele toomist, öeldes, et nagu kodumaiste esinejate puhul, nii kõiguvad ka välismaiste muusikute hinnad drastiliselt.
Mõned kõrgel professionaalsel tasemel esinejaid välismaalt võib Mardisalu väitel siia esinema saada koguni väiksema raha eest, kui kodumaised keskpärased moosekandid sageli honorariks soovivad.
Paljuski sõltub imporditava artisti maksumus muusikastiilist, stiiliga seotud ja sellest tingitud vormist, mida esineja viljeleb. Mardisalu lihtsustab, et näiteks orkestrid on kallid, klubiesinejad odavad, praegu moodne mainstream on samuti kallis, nišimuusika ja kunagised tuntud nimed enamasti jällegi odavad.
Mardisalu ütleb, et mainitud sektorites töötab edukalt muidugi terve hulk esimese suurusjärgu tähti, kelle importimine Eesti ettevõtete korraldatavatele sündmustele maksumuse tõttu siiski veel pigem ulme valdkonda kuulub.
Ja seda sageli mitte pelgalt maksumuse suuruse tõttu.
Pahatihti pelgab meie ettevõtja Mardisalu arvates välismaist artisti oma üritusele tuua, kartes tema maksumust või hinnates nõudmisi liialt suureks.
Mardisalu märgib, et seda suhtumist on tema meelest võimendanud ka meedia oma tekstidega näiteks vaala kõrvu söövatest staaridest.
Rahast rääkides annab Mardisalu nõu, et näiteks 1970ndatest saati tipus ja populaarsena püsinud tuntud nimega välisesineja oma üritusele toomiseks peaks meie ettevõtja selle peale planeerima ligikaudu 10 000 eurot. Lisanduvad kulud näiteks lendudele ja hotellile.
"Siinkohal ei käi jutt suurtest staaridest, kelle honorarid võivad alata 100 000 euro tasemelt! ProMaMa OÜ konkreetselt on vahendanud ühele meie kliendi pidulikule üritusele esineja Itaaliast, kelle kulutuste summa küündis 500 000 kroonini," toob Mardisalu näite oma ürituste korraldamise varasalvest.
Möödunud aastal Elcoteq Tallinn ASi traditsioonilist perepäeva planeerides soovisime oma ürituse külastajaile lisaks päevasele osale pakkuda ka lisaväärtust õhtuse kontserdi näol, mis erineks teistest samalaadsetest sündmustest.
Leidsime, et üheks heaks võimaluseks seda teha on kutsuda perepäevale esinema välisartistid.
Omavahel arutledes jõudsime arusaamale, et välisesinejatega kontserdi korraldamisega me pelgalt oma jõududega hakkama ei saa. Või kui saakski, kuluks selleks oluliselt rohkem aega kui spetsialistidel, kes (välis)artistide Eestisse toimetamise tööga igapäevaselt tegelevad.
Kokkuvõttes saime ühendada meeldiva kasulikuga. Sättisime oma perepäeva ja juba varem planeeritud rock- kontserdi Kolm Suurt Korraga (Smilers, ViaGra, MumiyTroll) samale päevale.
Hommikul peeti Lauluväljaku merepoolsel alal Elcoteqi perepäev ning õhtul laulukaare all avalik kontsert, kuhu Elcoteq ostis kõikidele oma töötajatele koos peredega piletid.
Lisaks olime kontserdi peasponsoriks. See andis meile võimaluse kaasa rääkida artistide valikus. Eesmärk oli pakkuda midagi nii meestele, naistele ja eestlastele kui ka vene keelt kõnelevatele inimestele.
Rahule jäi kontserdikorraldaja, sest neil oli tagatud konkreetne pileti- ja sponsorlustulu, kui ka meie, sest teadsime, et saame oma töötajatele pakkuda tipptasemel kontserdielamuse.
Mis puudutab eelarvet, siis detaile ei oska kommenteerida, sest sellega tegelesid kontserdi korraldajad.
Samas on selge see, et rahvusvahelise haardega artistide puhul sõltuvad honorarid lisaks paljudele muudele faktoritele ka esinemisgraafiku tihedusest antud hetkel. Seega on mõistlik aegsasti läbirääkimistega alustada.
Kindlasti tuleks arvestada võimalike viisaprobleemidega ja valmis olla ka artistide veidrateks soovideks.
Kui rääkida esinemistasudest, siis muidugi on mõistlikum kasutada kohalikke artiste, kellel on välja kujunenud selged hinnad. Rahvusvaheliste artistide puhul võivad need oluliselt rohkem kõikuda.
Erinevalt üldlevinud arvamusest ei pruugi välismaised artistid alati kohalikest sugugi kallimad olla.
Eranditult iga üritust peaks hakkama planeerima võimalikult vara, eriti juhul, kui kavatsetakse kaasata välisartiste.
Royali praktika põhjal saavutatakse parimad tulemused siis, kui põhimõtteline töökava on paigas vähemalt pool aastat ette. Kui üritust hakatakse planeerima vähem kui kolm kuud ennetavalt, võib asi vägagi ettearvamatuks kujuneda.
Väljakujunenud turgudel ei olda harjutud reageerima päevapealt, lõplike raider'ite ning nimekirjade saamine võib kesta kuid. Seda enam, et valdavalt käib suhtlus artistiagentuuride ja mänedžeridega, kelle hallata on rohkem kui üks esineja.
Royalis lähtutakse alati pigem eesmärgist, miks üht või teist artisti lavale esinema kutsuda.
Eesti inimene oskab hinnata häid emotsioone ja nende tekitamiseks ei pea ilmtingimata kedagi välismaalt kutsuma. Nii mõnigi kord on mõne ürituse jaoks Eesti artistidest koostatud spetsiaalne kava oluliselt mõjuvamaks osutunud.
Autor: Teele Teder
Hetkel kuum