Iibe kasv toob ettevõttele lisakulutusi

Personaliotsingufirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahur pakub, et asendustöötaja leidmise kulu võib umbkaudu olla võrdne töötaja kahe kuu palgaga.

"Sisseelamise aeg, mille jooksul inimene saavutab maksimaalse efektiivsuse, on erinev, see võib olla kahest kuust kahe aastani," arutleb Vahur. "Uue inimese värbamise peale kulub paarkümmend protsenti aastapalgast ikka."

"Kulud on muidugi suured, seda ei saa eitada," ütleb SEB Eesti Ühispanga personalijuht Janika Kuusik. Kuusiku sõnul muudab olukorda pingelisemaks seegi, et inimesed on majanduskasvu tingimustes rohkem töökohti vahetama hakanud.

OÜ Jungent on küsitletud ettevõtetest ainus, kes oskab öelda, kui palju uue töötaja otsimine maksma läheb - koos sisseelamisega keskmiselt 8000 krooni. "Seda näitajat tõstis päris palju ühe raamatupidaja otsimine, mis kestis neli kuud ja läks palju maksma," ütleb ettevõtte raamatupidaja Liia Lõhmussaar.

Päris hädas on lapsehoolduspuhkusel naistele asenduse otsimisega PTA Grupi personalijuht Alla Kunevitš - õmblejaid pole kusagilt võtta ning lahkuvate töötajate arvel tõmmatakse tootmist lihtsalt koomale. "Ega kergetööstus ei ole kerge, ta on küllaltki raske," ütleb Kunevitš.

Lõviosa Hansapanga töötajatest moodustavad noored naised keskmise vanusega 31 aastat. Kümnendik neist on panga personalidirektori Maria Küti sõnul pidevalt lapsega kodus. Seega uute töötajate värbamine ja väljaõpe on Hansapangas pidev protsess.

"Sisseelamisperioodil on uue töötaja panus kogenud kolleegidega võrreldes keskmiselt kolmandiku võrra väiksem," ütleb Kütt, kelle sõnul eeldab suurem osa tööandjaid, et spetsialistil kulub sisseelamiseks neli kuni kuus kuud. "Seega võib sel viisil arutledes kaks kuupalka arvestada ainuüksi väljaõppe hinnaks," ütleb Kütt.

"Pikas perspektiivis on sündimuse kasv ainult positiivne," nendib Kuusik. "Muret valmistab ainult see, et personaliteenistusel on suur vastutus leida õiged inimesed, et töö saaks tehtud."

Paljud ettevõtted üritavad tööle naasvatele emadele võimaldada kas osalist tööaega või kodukontoris töötamist.

EMTs on alla pooleteiseaastase lapse kõrvalt tööl tagasi neli ema, kes osaliselt kodus töötavad. EMT personalijuhi Terje Kuusiku arvates on selline paindlik töökorraldus firmale kasulik. "Tublid töötajad saavad lisaväärtust pakkuda ka kodus olles ja ennast kiiresti muutuva valdkonnaga kursis hoida," ütleb Kuusik.

Osalise tööajaga töötamist lapse kõrvalt üritavad võimalda mitmed küsitletud ettevõtted. Tallinna Kaubamajas katsetati peaostujuhiga kodukontoris töötamist ning ajutiselt on kodus töötanud teisedki, kui töö iseloom seda lubab.

"Meie huvi on profid võimalikult ruttu tööle tagasi saada," räägib Baltika personalijuht Liina Kippasto, kelle sõnul tootmises töötavad naised jäävad üldiselt lapsega koju umbes kaheks aastaks, kontoripoole naised naasevad enamasti aasta möödudes ning saavad esialgu töötada osalise tööajaga.

Paindlikke lahendusi üritab kasutada ka CVO Groupi juhatuse liige Agu Vahur, kelle hinnangul on ühiskonnas viimastel aastatel toimunud muutus. Kui 1990ndate keskel peeti noori emasid pigem ettevõtte arengu pidurdajateks, siis tänaseks on olukord tööturul seda suhtumist muutnud.

"Ühiskond tervikuna on oluliselt humaansemaks muutunud," arutleb Vahur, "vaadatakse inimesi ja tema vajadusi, üritatakse vastu tulla."

Augusti lõpus pani ASi VKG OIL tehnoloog Andrei Šnurov töökoha ukse selja taga kinni ja läks koju lapsehoolduspuhkusele, et tema naine saaks Tallinna Majanduskoolis ärikorraldust õppida.

Rahvastikuministri büroo andmetel on tänavu vanemahüvitist makstud välja lisaks emadele ka 157 isale.

Äripäeva küsitletud firmadest tõid Falck ja Viru Keemia Grupp välja, et nende kollektiivis on lapsehoolduspuhkusel ka kaks isa.

Šnurov tunnistab, et väikese lapsega kodus olemine oli alguses muidugi raske, aga üldjoontes on see huvitav. Pealegi maksab riik vanemahüvitist ning sissetuleku pärast muretsema ei pea.

"Nüüd on juba natuke parem, meil on oma graafik," räägib Šnurov, kelle perekond kolis ema õpingute hõlbustamiseks ajutiselt pealinna. "Praegu on natuke raske aeg, ta õpib käima, tulevad hambad, ma ei tahtnud teda lapsehoidja hoolde jätta. Minu jaoks on see kodusolemine võimalus lapsest ja tema arengust paremini aru saada," jutustab Šnurov, kelle poeg Daniil saab oktoobri lõpus üheksakuuseks, uhkusega hääles.

Kui Šnurovi sõbrad-sugulased suhtuvad kodusesse isasse hästi, siis tema kolleegid mehe kojujäämisest aru ei saanud. "Ma arvan, et nende jaoks on see natuke imelik," tunnistab Šnurov, kes praegu ei oska öelda, kui kauaks ta Daniil koju jääb. "Võib-olla lähen talvel tööle tagasi, aga võib-olla kolme aasta pärast," naerab mees.

Kergendamaks noorte emade taassisenemist tööturule annab Euroopa Liit raha, et korraldada koolitusi, kuidas taas tööeluga hakkama saada.

Peamiselt tööandjate keskliidu veetava projekti Choices & Balance pilootprojekt läks käima tänavu kevadel, mil Perekooli abiga leiti 15 naist, kellele räägiti karjääri planeerimisest, paindlikust töötamisest, pere- ja tööelu ühendamisest. Projekt ongi suunatud väikelaste vanematele ning selle eesmärk on suurendada väikelaste vanemate valikuid (choices) töö- ja pereelu kokkusobitamisel, samuti parandada tasakaalu (balance) rollide ja kohustuste jaotusel töö- ja pereelus.

Üks algusest peale projekti juures olnud inimestest on tööandjate keskliidu infojuht Kadri Seeder, kellel endalgi kodus väike laps. Seederi sõnul on teisedki asjaga lähemalt seotud inimesed just väikeste laste vanemad, kes teavad hästi, mida tähendab pärast pikaaegset kodusolekut tööle naasta. "Omal nahal tunned seda, et kui kaua kodus oled, siis usk sellesse, millega saan hakkama, kipub vähenema," räägib Seeder. "Sa ei oska enam normaalselt rääkida, sa ei ole adekvaatne. Töömaailm elab teises rütmis ja tagasi minnes ei saa enam aru, mis toimub - teistel on omad naljad, teine kultuurikeskkond - ning sisseelamine võtab aega."

Pilootprojekti maksumus on 6 miljonit krooni.

Projektis osalevad Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, rahvastikuministri büroo, SA Eesti Õiguskeskus, Tallinna Ülikooli avatud ülikool ning karjääri- ja nõustamiskeskus ning Eesti Ämmaemandate Ühing (Perekool).

Mõte kirjutada sünnitavate naiste mõjust tuli, lugedes ühe rõivatööstusettevõtte majandusaasta aruannet, kus oli eraldi välja toodud, et 10% nende kollektiivist on hetkel lapsega kodus. Tänaseks on see arv kasvanud umbes 17%ni.

Küsisin Äripäeva TOPi toimetusest sada Eesti suurima käibe ja sada suurimate töötajate arvuga ettevõtet (osa neist kattus). Kokku vastas üle 80 ettevõtte. Ettevõtete käest küsisin, mitu inimest nende ettevõttes töötab, kui paljud neist on naised ja mitu naist on lapsehoolduspuhkusel.

Kui märtsis küsitles Äripäev 41 ettevõtet, kus kokku töötas umbes 10 000 töötajat, selgus, et iga kümnes naine on kas lapsega kodus või kohe sünnitamas. Seekordsele uuringule vastas 85 ettevõtet, kus kokku saab tööd 60 000 inimest. Lapsega kodus või kohe sünnitamas on neis firmades praegu umbes 2500 naist.

Reedese Wall Street Journali esiküljel on lugu Eesti vanemapalgast pealkirja all "Eestis tasub naistele laste saamise eest maksmine ennast ära".

WSJ kirjutab, et küsimus sellest, kas valitsuse poliitika saab iivet tõsta, on ülioluline globaalse majanduse tuleviku seisukohalt.

"Eesti paistab silma, sest ta on teinud silmapaistva hüppe laissez-faire-lähenemise juurest agressiivse tegutsemise juurde, et katsuda oma tulevikku muuta," märgib leht. "Ning kuna teised riigid hakkavad ka tasapisi langeva iibe riski suhtes midagi ette võtma, jälgitakse seda jõupingutust tähelepanelikult kõikjal maailmas."

WSJ sõnul ärkas Eesti 2001. aastal, kui ÜRO iga-aastane rahvastikuülevaade näitas, et Eesti oli üks kõige kiiremini kahanevaid rahvaid maailmas. Eestlaste viljakus - keskmine laste arv naisel - oli langenud 1990. aastate lõpuks 1,3-le.

WSJ annab ülevaate Eesti vanemapalga süsteemist ning tõdeb, et kaks aastat hiljem võib näha esialgseid tulemusi, kui Eesti viljakustase on tõusnud 1,5 lapsele.

Artikkel märgib, et Eesti kaalub ka teisi iibe tõstmise viise, nagu toetus lapsehoidjate palga näol või pensionide sidumine laste arvuga. "Eestist peab saama Euroopa katsepolügoon," ütles rahvastikuministri nõunik Kristina Täht WSJ-le.

Praegune olukord, kus naised jäävad tööturult eemale sünnitamise tõttu, on tegelikult oma sisult rõõmustavam kui olukord, kus tööjõupakkumine väheneb seetõttu, et inimesi jääb üldse vähemaks, paljud lähevad tööle parematele jahimaadele välismaale ja rahvastik vananeb.

Olukord pole dramaatiline, kuna selle kaudu on kaugemas tulevikus tagatud uus tööjõupakkumise tõus. Peame mõtlema kaugele ette.

Tuleb toetada ka osalist tagasitulekut tööturule lapse kõrvalt. Suur jagu nendest noortest emadest on ju oma nooruse tõttu moodsama kvalifikatsiooniga ja nende tagasitulek on igal juhul vajalik ja teretulnud.