Väsinud veokijuhid rikuvad maanteedel seadust

"Makstakse kilomeetrite, mitte aja eest. See on ebaseaduslik ja motiveerib sõiduaja piiranguid rikkuma," selgitas Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson.

Aktsiooni käigus kontrolliti ligi 300 veokijuhi kinnipidamist töö- ja puhkeajaseadusest.

"Eesmärk polnud niivõrd trahvida, kui selgitada, mis tähtsus neil sõidu- ja puhkeaja reeglitel on," rääkis Peterson.

Kinnipeetud autojuhtidest kaks kolmandikku teostasid Eesti-siseseid vedusid.

Kontrolliti veokite sõidumeerikute kasutamist ning tuvastati väiksemaid rikkumisi. "Kõige sademini oli rikkumiseks kontrollketta ebakorrektne täitmine," lausus Peterson ja lisas, et piirduti vaid hoiatuste ja manitsustega, kuid erandiks olid kaks eriti rasket juhtumit Pärnumaal.

Koostöös politsei ja tollitöötajatega kontrolliti ka veoautojuhtide endi kinnipidamist tööajapiirangutest ning tehti selgitustööd ületöö ohtlikkusest maanteedel.

Eesmärgiks on veenda ühelt poolt autojuhte ja nende tööandjaid loobuma liigsetest ületundidest ning teiselt poolt valitsust, et Eestis napib euroopalikke puhkepaiku sohvritele.

Transpordi Ametiühingu Põhja-Eesti koordinaatori Toomas Sarapuu sõnul on juhtidel raske puhkeajast kinni pidada, kui ei ole selleks ettenähtud puhkekohti.

"Eriti muret tekitav on olukord piiripunktides," möönis Sarapuu. Pole korralikku parklat ei Iklas, Luhamaal, Koidulas ega Tallinnas sadamasse siirdujate tarvis. Samuti peetakse probleemiks praegu olemasolevate parklate turvalisust, nii Eestis kui ka kõikjal Balti riikides.

Transpordi Ametiühingu arvates peaks turvaliste ja ajakohaste parkimis- ning puhkekohtade rajamine olema riigi initsiatiiv.

Riik peaks eraldama vastava teeäärse maalapi ja korraldama teenusepakkujatele konkursi.

"Reeglid muutuvad järjest karmimaks, samas infrastruktuur ja võimalused eeskirjade täitmiseks järjest kehvemaks," edastas Peterson autojuhtide mure.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Reelika Raamat lisas, et tollitöötajate rolliks antud ettevõtmises oli aktsiisikaupade järelevalve. Teostati ka pistelisi kütusekontrolle.

Siiski tundus olukord parem kui varasematel aastatel, lõhkiseid sõidumeerikuid esines harvem ning ka tollitöötajad saatsid kütuseproove ekspertiisi vähem.

Ametiühing on kampaaniat korraldanud juba kaheksa aastat.

Sõiduaja piirangute rikkumise aja eest tuleks trahvida ka tööandjaid, mitte ainult sundseisus olevaid autojuhte.

Sobiks Taani süsteem, kus juhi trahvile lisandub alati kahekordne trahvimäär ka tööandjale. See paneb neid mõtlema ja sunnib oma tegevust üle vaatama.

Ettevõte ei anna kunagi korraldust sõiduaja piiranguid ületada.

Autojuhi palk on seotud tööajaga, kütuse kulunormist kinnipidamisega ja graafikus püsimisega seadusi rikkumata.

Autojuht peab kinni pidama töö- ja puhkeaja eeskirjadest, kui aga tööandja korraldusel rikutakse seadust ja seda on tuvastatud, siis tuleb tööandjat trahvida. Majandusministeeriumis on ka vastav komisjon, mis tegeleb rikkumistega.

Tihtipeale on kiire just autojuhil koju jõudmisega, vahel on ka ekspediitori surve, kuid sellele ei tohi järele anda.

Mis puudutab sõiduaja piirangute rikkumist, siis ilmselt on sanktsioonide karmistamine sõltuv probleemi aktuaalsusest ja teravusest.

Praegu kasutusel olevad trahvid on piisavalt suured, et rikkujaid korrale kutsuda.

Kindlasti ei saa trahv olla ainult tööandja kanda.

Samas on selge, et juhul kui rikkumine on toimunud tööandja korraldusel, kannab trahviga seonduvad kulud nii või teisiti tööandja.

Meie ettevõttes tasustatakse autojuhtide tööd järgmiselt: ajatasu (väiksem osa töötasust) pluss tasu tükitöö alusel.

Sõiduaja piirangute rikkumiste eest peaks trahvi saajaks olema enamasti mitte autojuht, vaid just tööandja, kuna viimane on tavaliselt pannud juhile tööülesanded, mida pole võimalik täita seadust täpselt järgides.

95% sellistest rikkumistest on põhjustatud tööandja poolt antavatest tööülesannetest. Kahtlemata on autojuhil võimalik loobuda ebaseaduslikest töökorraldustest.

Turvatud ja vajaliku teenindusega puhkekohtade puudus on meile teada, kuid ei saa väita, et neid üldse pole. Kõigil suurtel magistraalidel on olemas puhkekohad normikohase intervalliga.

Maanteeameti ülesanne ei ole vedajatele vajaliku teeninduse tagamine, sellega tegeleb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kaasates eraettevõtjaid. On algatatud mitmeid planeeringuid põhimaanteede ääres. Paraku on autovedajad osa senistest asukohavalikutest teinud iseseisvalt ja ebaõnnestunult.