EL taotleb Hiinalt firmade võrdset kohtlemist

Eelkõige astub EL välja oma firmade diskrimineerimise vastu, soovib näha paremat intellektuaalse omandi kaitset, vabamat juurdepääsu Hiina turule mitmetes seni veel suletud sektorites ning WTO reeglitest kinnipidamist.

Kui Hiina nõudmistele ei vasta, on ELi arsenalis oma turu kaitseks muu hulgas dumpinguvastased tollid, mis ongi jõus juba enam kui 30 kaubaartiklile.

Dokument loeb üles hulga positiivseid muutusi viimase viie aasta jooksul. Nii on odav Hiina tööstuskaup hoidnud inflatsiooni ELis kontrolli all ja intressid madalad, Hiinasse investeerinud ELi firmad aga on saanud juurdepääsu odavale tööjõule ja parandanud nii oma konkurentsivõimet.

Samas heidab EL ette, et ehkki Hiina ühinemise järel WTOga on tariifid oluliselt alanenud, on reas ELile olulistes sektorites - tekstiil, rõivad, teras, naftakeemia ja autotööstus - tõkked jõusse jäänud.

Tariifidele lisaks on hulk muid tõkkeid alates keerulistest sertifikaatidest viivitusteni tollis. Välisfirmade diskrimineerimine on tuntav nii maksustamisel kui ka tootmises, näiteks Euroopa autotootjad on sunnitud kõrgete imporditariifide tõttu autoosasid ostma kohalikelt Hiina tootjatelt. Välisfirmad ei saa tütarfirmasid avada ilma Hiina partnerita. Pangandusse on välisfirmade pääs sedavõrd piiratud, et ELi firmade osa on täna vaid 2% Hiina pangateenuste turust.

ELi kaubandusdefitsiit Hiinaga on kärisenud 2000. aasta 48,6 miljardilt eurolt 106,8 miljardile eurole.

ELi Hiina strateegia eesmärk on ühelt poolt ennetada protektsionistlikke meeleolusid Euroopas, kus Hiina odava kauba tulv nõuab tööstusharudes valulist kohanemist. Teisalt on eesmärk tugevdada ELi positsiooni tulevaks aastaks, mil algavad ELi ja Hiina kõnelused suhteid reguleeriva lepingu uuendamiseks.