Uudised
24. oktoober 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krediidivõimekust tasub kontrollida regulaarselt

Uute turgude hõivamisel suurendatakse käivet, pakkudes klientidele soodsat kaubanduskrediiti, võimaldades ostjal imporditud kaupade või teenuste eest tasuda hiljem.

Oskuslik kaubanduskrediidi kasutamine tõstab eksportija konkurentsivõimet, kuid paratamatult suureneb taolise käibe kasvuga eksportijale ka laekumata arvetega seotud risk.

Näiteks kui ettevõtte keskmine kasumimarginaal on 10%, tekitab mingil põhjusel laekumata jäänud 500 000 krooni suurune arve ettevõttele vajaduse müüa täiendavalt kaupa 5 000 000 krooni eest.

Sellega kaasneb aga veelgi suurem krediidirisk, ilma et ettevõte tegelikult kasumit teeniks. Selle tulemusena rahavoog destabiliseerub, tekib defitsiit ning väheneb ettevõtte omavahendite kasvu kiirus.

Krediidirisk on enamasti suur uute ning ebastabiilsete välispartnerite puhul

Krediidiriskide käsitlemise võtmeteguriks on informatsioon, tulevast partnerit on vaja põhjalikult tunda. Mida rohkem sellele tähelepanu pööratakse, seda kindlam on kasumi saamine müügist. Krediidiriske aitab tuvastada ettevõtte krediidivõimekuse raport, mis annab ajakohase ülevaate ettevõtte krediidivõimest ning finantsseisukorrast.

Krediidiraporti alusel saab eksportija hinnata ostjat ja temaga seotud riske. Sõltuvalt ostjast saab eksportija krediidiriskide maandamiseks kasutada KredExi ekspordigarantiid, mis kindlustab esitatud arve eest tasumise sõltumata ostjalt raha mittelaekumise põhjustest.

Ekspordigarantii toimib sarnaselt kindlustusele, kus sõltuvalt kas kommerts- või poliitilise riski tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse eksportijale garantiikatte ulatuses.

Hoolimata sellest, et krediidiriskid esinevad sõltumata ostjast alati, kui kaupu müüakse maksetähtajaga, on krediidiriskide kindlustamine oluline just uute ning ebastabiilsemate välispartnerite korral.

Välispartnerite tausta tasub kontrollida regulaarselt, sõltumata sellest, kui hea ja pikaajalise koostööpartneriga tegu ka poleks ning kas ekspordigarantiid kasutatakse või mitte.

Tihti teadvustavad ettevõtted ekspordiga kaasneva krediidiriski kindlustamise võimalustest alles siis, kui on pidanud ostja poolt tasumata arved ärikahjuks kandma.

Samuti ei maksa krediidiriske silmas pidades ennast rahustada sellega, kui partneriteks on eranditult ettevõtted Euroopas. Statistika näitab, et just sellel turul on kindlustusjuhtumite arv kõrge.

Uuringute kohaselt moodustavad 80% Euroopa ettevõtete krediidikahjudest pikaaegsete koostööpartnerite poolt maksmata jäänud arved. KredExi kogemusel on kõige sagedasemad arvete mittelaekumise põhjused eelkõige staažikamate välisostjate pankrotistumine. Oma osa on ka tahtlikul mittemaksmisel.

Kui ettevõte ehitab oma müügipoliitika üles nii, et tagatakse kontroll krediidiriskide üle, võidavad lõppkokkuvõttes kõik huvipooled, mille tulemusel kasvab müügimaht, korrastuvad rahavood.

Aktsionäridel on järjekordselt põhjus pead murda selle üle, mida teha ettevõttesse kogunenud kasumiga: investeerida või jagada dividendideks. Seega usaldage, aga kontrollige oma välispartnereid.

Kel aega vähe, aga info kuluks marjaks ära, leiab infot firmade kohta ka erialaliitudest, ajakirjandusest, internetist, infot on võimalik ammutada koostööpartneri senistelt klientidelt aga ka konkurentidelt. Aimu annab ka see, keda ajakirjanikud sagedamini oma allikatena valdkonniti kasutavad, usaldus nende vastu on reeglina suurem.

Abiks võivad olla ka mitmesugused valdkonna konkurentsivõime edetabelid.

Viimastest saab lisaks ettevõtete majandustulemustele ning ajaloole infot ka omanike ning töötajate arvu kohta.

Alahinnata ei maksa ka ettevõtete kodulehekülgi, see annab aimu firma kultuurist. Kui koduleht on ikka aasta otsa uuendamata, tekitab see kindlasti küsimusi.

Autor: Natalja Griin