Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rebase astumine Keskerakonda käivitas Sakala keskuse arenduse

2003. aastast kestnud tants Sakala keskuse ümber sai uue suuna juba mõned kuud enne Peeter Rebase Keskerakonda astumist tänavu 18. septembril, kui kevade ja suve jooksul kinnitasid uue keskuse eskiisprojekti nii kultuuriministeerium kui ka Tallinna linn.

Nüüd sügisel on asi muutunud konkreetseks. "Sakala keskuse lammutusloa taotlus on meil sees ja taotluse esitamisest on aega kakskümmend päeva seda rahuldada," nentis eelmise nädala neljapäeval Tallinna peaarhitekt Ike Volkov.

Päev hiljem puhusid siiski teised tuuled ja Volkov teatas, et nad saatsid lammutusprojekti projekteerijale muudatuste tegemiseks tagasi.

Peeter Rebane ise ei soovinud Sakalaga seonduvat kommenteerida ja suunas küsimused edasi ASi Uus Sakala juhtivale Ilmar Kompusele.

Kompus oli uudisest kuuldes üllatunud.

Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri sõnul saadeti projekt tagasi, kuna seletuskirjas oli kirjutatud, et Estonia puiestee poolne konverentsisaal lammutatakse, aga Rävala puiestee poolne õppekeskus jäetakse alles.

Vastuoluliselt oli projektil aga joonistatud, et ka Rävala puiestee poolne õppekeskus tõmmatakse maha.

Asi aga venima ei hakka, Uus Sakala lubas Seierile projekti esmaspäeval või teisipäeval seletuskirjaga vastavusse joonistada ning uue lammutustaotluse sisse anda.

Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Kalev Kallo sõnul kulub pärast loa saamist lammutamise ettevalmistamiseks kuu ja pärast seda umbes kahe kuuga peaks lammutustöödega lõpule jõutama.

Rohelist tuld ehitamisele kinnitas ka Kallo ning Rebase erakonnakaaslane, kultuuriminister Raivo Palmaru, kelle sõnutsi peaks lammutamine algama lähiajal.

"Meil oli linnavalitsuse ja Peeter Rebasega küll suusõnaline kokkulepe, et ehitamis- ja lammutamisprojekti vaadeldakse koos, aga praeguse seisuga pole ehitusprojekti laekunud," sõnas Volkov.

"Paldiski maanteel on juba kümnendat aastat Sheratoni auk, sest linnavalitsus andis lammutusloa ennatlikult, misjärel maja tõmmati kiiresti maha. Kesklinnas ma sellist asja küll ei tahaks näha," muretses Volkov.

Kompuse sõnutsi valmib ehitusprojekt alles järgmise aasta esimeses kvartalis.

Sakala arhitekti Raivo Puusepa sõnul on eskiisprojekti järgi maapealseid ruutmeetreid 24 500, mis vastab ka detailplaneeringule. Lavatorni kõrguseks on kavandatud 29 meetrit, mujal on kõrgus 21 meetrit ning Estonia poolt on hoone veel madalam.

"Arhitektuuriliselt on kavandatav keskus muidugi Viru keskuse vähendatud koopia. Samas on see nii tähtis koht, et sinna peaks tulema parim arhitektuur, mis on valitud vastavalt arhitektuurikonkursile," kommenteeris muinsuskaitse ekspertnõukogus Sakala keskusega seonduvat arutanud kunstiteadlane Krista Kodres.

Kompuse sõnul on Uus Sakala mahust 45% mõeldud kommertspinnaks. Konkreetseid lepinguid küll veel pole, aga kaubandus- ja teeninduspinna vastu tuntakse tõenäoliselt suurt huvi.

Uus Sakala omanikeks on võrdselt 50 protsendiga vendadele Peeter ja Priit Rebasele kuuluv BDG Holding ning LHV ühe asutaja Tõnis Haaveli ning Ilmar Kompuse osaühing Giuseppe.

Hoonestusõiguse lepingu sõlmis ASiga Uus Sakala 2003. aastal kultuuriministeerium, kes aga Palmaru-Kallo kirjavahetuse järgi lükkas eelmise aasta detsembris vastutuse hoone väljanägemise eest Tallinna linnavalitsuse õlule. Eskiisprojekti kinnitas kultuuriministeerium selle aasta märtsis.

"Hoonestusõiguse lepingut ei ole rikutud, seda on tänaseks poolte kokkuleppel muudetud. Nii nagu iga suuremahulise lepingu täitmisel tuleb ette pooltest mitteolenevaid takistusi, tuli ka selle lepingu täitmisel. Tänaseks on lepingu tähtaega muudetud ning hoone eeldatavaks valmimise tähtajaks on 1. jaanuar 2009. Lähiajal peaks ehitustegevus ka algama," kommenteeris e-posti vahendusel kultuuriminister Raivo Palmaru.

Esialgse hoonestusõiguse lepingu järgi ei täitnud Uus Sakala punkte, mille järgi pidi hoone sündima vastavalt arhitektuurikonkursile ning valmima selle aasta 1. jaanuaril.