Uued lahendused vähendavad kulusid

Õigelt valitud tänapäevased pakkimistehnoloogiad võimaldavad säästlikult ja eesmärgikohaselt tagada kaupade säilimise kogu logistilisel teekonnal tarnijalt kliendile.

Kui 1990ndate alguses tähendas kaupade pakendamine transpordiks tihti suuri puukaste ja halvemal juhul traadiga kokkusidumist. Mida aeg edasi, seda enam on ettevõtted mõistnud kaupade eesmärgikohase pakkimise vajalikkust, pakendamine ei ole lihtsalt vältimatu pahe, vaid tähtis komponent kaupade logistilises liikumises.

Pakend tuleb valida vastavalt toote iseloomule ja transporditingimustele. Meeles tuleb pidada seda, et transpordifirmad küll fikseerivad maanteetranspordil kaubad ja alused koormarihmadega, kuid saatja peab tagama kauba sellise pakendamise, et kaup pakendis säiliks vigastamatult.

10-12 aasta jooksul on läbi tehtud kaks suuremat investeerimisringi: kunagised pakkimiseks mõeldud teraslindiautomaadid on nüüdseks suuremas osas ettevõtetes vahetatud moodsamate polüesterlindi (PET) automaatide vastu.

Kahtlemata on selles osas olnud mootoriks pakendatava toote eripära - transporditakse ju saematerjali suurtes kogustes ja tihti ka väga suurte vahemaade taha ning seejuures on tähtis aspekt ohutus transpordil ning ümberlaadimisel. Materjal ise vajab enam ehk kaitset niiskuse osas.

Ülejäänud tööstusharudes on tootjad laias laastus jagunenud kaheks: ühed, kelle tooted saab ladustada standardsetele EUR- ja FIN-kaubaalustele ning teised, kes peavad kasutama erilahendusi.

Esimesel puhul (toiduainetetööstus) on kauba transpordiks pakendamine võimalik lahendada täiesti standardsete seadmete soetamisega, valides erinevate automatiseeritustasemete vahel. Teisel juhul (metalli- ja masinatööstuses) tuleb kauba transpordiks ettevalmistamisel tihtipeale kasutada erilahendusi ja pakendamise automatiseerimine on raskendatud ja seotud suurte kulutustega.

Oluliselt lihtsamas olukorras on hulgiladustamisega tegelevad ettevõtted, sest ülekaalukas osa nende poolt käideldavast kaubast tuleb tehastest juba alustele pakituna ja samamoodi saadetakse see edasi või komplekteeritakse ümber ja saadetakse välja uuesti alustele pakendatuna.

Nende operatsioonide osas on pakendamise seisukohalt kasutatavad standardsed alusekiletus- ja lintimisseadmed, mille puhul on saanud võtmeküsimuseks kuluefektiivsus ehk ühe aluse pakendamiseks kuluva materjali hulk.

Suuremaid muutusi viimastel aastatel on kindlasti olnud laialt kasutuses olnud teraslintide järkjärguline asendamine polüesterlintidega.

Iseenesest on tegemist väga mitmekülgse materjaliga: kord joome karastusjooke polüesterpudelist ja järgmisel hetkel pakendame kaupu samast materjalist lindiga. Tänuväärseks teeb materjali laialdane taaskasutusvõimalus.

Kasutaja seisukohalt on polüesterlindil hulk häid omadusi: šokitaluvus, venivusmälu, ohutus ja lisaks soodne hind.

Enne juhtus saematerjali transpordil tihti, et materjali kuivades jäid teraslindid pakkide külgedel abitult rippu ja linte oli tarvis üle pingutada. Polüesterlintide tulekuga on selline probleem peaaegu kadunud, sest tänu venivusmälule on lindid ka pärast materjali kuivamist pingul. See on oluline tagamaks turvalisust kogu teekonna vältel tarnijalt kauba saajale.

Teine suurem muutus kuluefektiivsuse saavutamisel on seotud aluste pakkimisega nn venivasse kilesse.

Seadmevalmistajate ja kiletööstuste koostöös on viimase aasta jooksul turule jõudnud aluse kiletamise seadmed, mis spetsiaalsete kilede kasutamisel võimaldavad otseselt aluse pakkimise kulu vähendada 3-3,5 korda. Ettevõtetes, kus päevane pakitavate aluste kogus on üle viiekümne, võib seade ennast ära tasuda vähem kui pooleteise aastaga.

Selliste seadmete kasutuselevõtt annab olulist leevendust ka tööjõuvähesusele. Ühelt poolt väheneb tööjõu vajadus, teiselt poolt kindlustab see aluse pakkimise just vastavalt etteantud parameetritele.

Fotod: Risto Selvet

Autor: Mario Reinfelt