Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majandus põeb spekulatsioonitõbe

    Pikemas perspektiivis ei too Eesti majandusele kasu ei spekulatsioonid kinnisvara, tööjõu ega teiste hindadega.
    Eesti majanduse konkurentsivõime ekspordisektoris on nõrk, kuna import ületab jätkuvalt kõvasti eksporti. Samas on paljud oma toodangut eksportivad või potentsiaalselt eksportida suutvad ettevõtted hakanud oma rahalisi vahendeid paigutama kinnisvarasse.
    Tegeldakse kinnistute spekulatiivse ostmise-müümise või lausa kinnisvaraarendusega. On ettevõtteid, mis on tootmisest kinnisvara kasuks loobunud. Kinnisvaras tegutsemine seob raha ja laenuvõimet, mida võiks kasutada põhitegevuse arendamiseks.
    Olukorda, kus enamik majanduses osalejatest loodab teenida spekulatsioonidelt, jättes seejuures teisejärguliseks oma põhitegevuse, tuleb pidada haiguseks. Maailmast on võimalik tuua palju näiteid selle kohta, kus üksikisikud ja ettevõtted on ülikiire teenimise lootuses paigutanud kõik oma varalised vahendid börsile ja jätnud sinnapaika oma senise tegevuse. See on aga eranditult lõppenud suurte kaotuste või krahhiga ning viinud inimesed tagasi oma põhitegevuse juurde.
    Spekulatiivselt haige majanduse üheks tunnuseks on, et spekulatiivne käitumine ühes sektoris kandub üle ka teistesse. Spekulatiivseks tuleb lugeda ka käitumist, kui ühe tootmissisendi hind viiakse kunstlikult põhjendamatult kõrgeks.
    Inimtööjõud on täpselt samamoodi ettevõtluse tootmissisend nagu tooraine, kapital või maa. Eesti majanduse jaoks on inimene tootmissisendina eriti tähtis, kuna just tema on teadmistel baseeruva majanduse tugisammas. Samuti pole Eestil peale inimeste muid olulisi ressursse maailmale pakkuda.
    Kui viia inimressursi hind kunstlikult kõrgeks - näiteks tõsta keskmine palk 25 000-le kroonile - siis sellega tõstetakse Eesti ettevõtjate jaoks kõige olulisema sisendi hinda suurel määral. Võidavad töötajad ja kaotavad ettevõtjad. Paljud ettevõtjad peavad suurenenud kulutuste tõttu vähendama töötajate arvu või turult lahkuma.
    Kui palku hakatakse kunstlikult kõrgel hoidma ja neil stabiliseeruda ei lasta, siis peab majandus leidma uue tasakaalupunkti. Oluline küsimus on, kui palju leiab kallim tööjõuressurss Eesti majanduses hõivatust ja millisel määral töötajaid vabaneb. Vabanenud inimesed saavad otsida ühe võimalusena tööd välismaalt.
    Seega, kui kunstliku palgatõusu eesmärgiks on inimesed välismaalt koju tuua, siis tegelikult saavutatakse vastupidine efekt. Maailma kogemus näitab, et pigem püütakse riikide majanduslikke positsioone parandada inimtööjõu odavamaks hindamise kui selle hinna tõstmise läbi. Selle näiteks on rahvuslike valuutade devalvatsioonid. Hiljutine hea näide riigi positsiooni olulisest paranemisest devalvatsiooni ehk ka inimtööjõu odavaks hindamise läbi on Argentina. Samuti pole Hiina üritanud tööjõuressurssi kalliks ajada - pigem vastupidi. Mis saaks Hiina 10protsendilisest majanduskasvust läbi viimaste kümnendite, kui nende tööjõud kallineks paari aasta jooksul kaks korda?
    Liigspekulatiivsust Eesti majanduses aitaks jahutada euro kiire kasutuselevõtt. Euro käibeletuleku lükkumine tulevikku aga laseb spekulatiivsetel arengutrendidel majanduses jätkuda.
    Ühel päeval tuleb võlad tagasi maksta ja importtarbimine kokku tõmmata. Kui meil selleks päevaks ei teki mehhanismi, mis piisavalt Eesti majanduses netokapitali toodab, siis ma pigem ei tahaks selle olukorra peale mõeldagi. Paraku peab Eesti riik selleks valmis olema. Tuleb aru saada sellest, et majandus on objektiivsetel alustel funktsioneeriv süsteem ja kübaratrikkidega seda ei muuda.
    Autor: Olev Laanjärv
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.