Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norra rahvarõivad - made in Estonia
Rahvarõivad on Norras trendikad, kuid nende soetamine pole odav lõbu - koos kõigi hõbedast aksessuaaride ja kingadega võib kostüüm maksma minna kuni 100 000 Eesti krooni.
Üks Norra suuremaid meeste rahvarõivaste tootjaid Solhjell on sisenemas uude nišši ning asumas rahvarõivaid tootma ka naistele, lootes varsti võtta sellest turust 20%. Kliendilt võetud mõõtude järgi hakkavad rahvarõivad valmima Tallinnas ja Tõrvas, sest kostüümidel on sarnaselt Eesti rahvariietega palju tikandeid ning Norras on käsitöö kallis. Teiseks pole seal enam eriti inimesi, kes oskaksid sellist näputööd teha.
"Tikkida oskavad vanemad naised, kes õppisid seda nooruses, kuid tänased noored ei taha seda tööd enam teha," kurdab OÜ Solhjell Baltic tegevdirektor Inger Siri Strand. "Norra rahvarõivad on käsitöö, mis võtab kaua aega ja maksab palju raha," lisab Strand, kelle sõnul võib ühe komplekti tegemisele kuluda kuni kaks kuud.
Nii otsustatigi alustada naiste rahvariiete ja meestesärkide tootmist Eestis, kus tootmiskulud on tunduvalt madalamad ning naised oskavad näputööd. Juba mõnda aega on Solhjell siit tellinud meeste kostüümide juurde käivaid põlvikuid ja sukapaelu.
"Oleme Norras üsna ainulaadne selle välismaal tootmisega," naerab Strand, kelle firma annab Eestis tegevust kokku umbes 30-40 ning Norras 16 inimesele. Solhjelli käive oli Norras mullu umbes 24 miljonit Eesti krooni ning kasum 3,2 miljonit krooni. Vabrik Eestis läheb Solhjellile kokku maksma umbes 10 miljonit krooni.
Strandi hinnangul müüakse Norras aastas umbes 15 000 naiste rahvariidekomplekti. Meestekomplekte teeb Solhjell ise aastas umbes 1600 ning Strandi kinnitusel on nad suurimad Norras.
"Rahvariiete kandmine on trend, eriti noorte meeste seas," lisab Strand. Nii näiteks on Norra ajakirjanduses mainitud, et tihti armastab end rahvariides näidata ansambli A-Ha laulja Morten Harket.
Juurte juurde tagasipöördumine on saamas popimaks ka Eestis, kus Valga maakonnas tegutseva TÜ Dekoor inimestel on käed-jalad tööd täis. Dekoor on üks väheseid ettevõtteid Eestis, kus rahvarõivaid tehakse.
"Tööd on nii palju, et järjekord on tuleva aasta maikuuni," räägib ettevõtte tegevdirektor ja üks omanikke Rein Raudsepp. Tegevust toob juurde seegi, et järgmisel suvel peetakse noorte laulu- ja tantsupidu ning paljud kollektiivid tahavad selleks ajaks uued riided selga saada.
Eesti rahvarõivaste eest tuleb siiski tunduvalt vähem raha välja käia - lihtsama komplekti saab kätte 7000 krooniga, kallimad maksavad 18 000 krooni.