Rahuliku iseloomuga ralliperekonna liige

Olles harjunud, et Subarutel on tavaliselt küll pereauto omadused, kuid need on maitsestatud kerge rallinoodiga ehk kuskilt küljest lööb alati välja sportlikkus, siis Outback seda ei teinud.

Tegelikult pole mul sellest ka kahju, sest Outback esindab natuke teistsugust liini ja jahib ka teistsugust klienti, kui seda on Legacyl või Imprezal. Nad võiks oma reklaamlauseks panna südamerahuga, et otsitakse soliidseid inimesi, kes tahavad korralikku autot.

Outbacki välimus ei karju kuskilt nurgast: "Vaata minu jämedat spoilerit või nuusuta minu solgitoru meenutavast summutiotsast tõelise mootori hõngu!" Ei, neid asju sellel autol pole. On aga kuhjaga kõike muud. On soliidne välimus, mis lubab suhteliselt anonüümselt läbi linna kulgeda. Välimust ei saa kuidagi nimetada igavaks, pigem on ta rahulik ja väljapeetud.

Sisu on Outbackil tõeliselt hea ja mugav ning isteasend ülevaatlik. Viimistlus on korralik ja kusagilt eriti nurisemisruumi ei jäta. Ma ei tea, kes kellelt selle üle on võtnud, sest Lexusel on samasugune vidin küljes, kuid ilus on ikkagi vaadata, kuidas valgustatud osuti käib käivitamisel mustaks jääval taustal põhja ja läheb siis tagasi oma algasendisse. Kõik näidikud on selgelt loetavad ja pimedas on valgustus väga soliidne ja näeb kena välja.

Natuke on lisatud küll vürtsi sellega, et automaatkäigukasti saab käsitsi lülitada valitsatega, mis asuvad rooli taga.

Proovisõidukil oli kolmeliitrine bensiinimootor, mis näiteks maanteel oli üllatavalt ökonoomne ja ei neelanudki ühe ampsuga tervet paagitäit.

Maanteel möödasõiduks oli mootoril piisavalt jõudu, et neelata ruttu ja ohutult kõik aeglasemad. Muuta saab ka mootori iseloomu. Enamiku ajast võib seda hoida ökonoomsemas olekus, kus auto kulgeb laisalt mööda maanteid ja ummikuid. Kui aga vajutada nuppu, muutub mootori iseloom vaikselt mäletsevast loomast valusalt nõelavaks ussiks.

Ühel ringteel sai gaasipedaali ka hoogsamalt põrandasse kihutatud, et näha, kas Outbackis on rallinooti või ei ole. Auto oli kord üle- ja siis jälle alajuhitav. Siis taipasin et, ei, selles autos seda nooti pole ja Solber Editionit Outbacki me kunagi vaevalt näeme.

See ei teinud mind kurvaks, vaid andis selgust, et pisut maasturliku olemisega auto on suunatud üdini ja ainult soliidsele rahulikule kulgejale, kes tahab vahel ka maal käia, kus nelikvedu vaja, mis talviti tihti ka linnas abiks.

Kes tahab midagi, millega kihutada ja lollusi teha, siis leiab sama margi valikust märksa sobivamaid mudeleid.