FIE saab valida kitsendusteta enda tegevusega sobiva domeeninime

Kehtivate reeglite järgi saab ettevõte teise taseme domeeninime .ee lõpuga, FIE aga kolmanda taseme domeeni .fie.ee lõpuga. Kogu takistus seisab FIE jaoks äriregistri koodis. Selle saamiseks peab FIE end lisaks maksuametile registreerima äriregistris, ütles EENeti hostmaster Reimo Luik.

Kui äriregistrikood olemas, saab FIE nagu iga teine firma registreerida enda nimele sobiva domeeninime .ee lõpuga. Kui FIE on aga ainult maksuametis registreeritud, saab ta endale fie.ee lõpuga domeeninime, kusjuures enne fie.ee-d võib olla mis iganes, ütles Luik. Sellega kummutas ta veebimajutusfirmades levinud arvamuse nagu peaks .fie.ee-le eelnema FIE isikunimi.

Sellega läks EENeti hostmasteri seisukoht aga lahku tippdomeeni .ee administraatori Jaak Lippmaa, kes neid reegleid kirjutab, seisukohaga, et kõiki FIEd saavad valida endale mistahes domeeninime ilma .fie.ee liideseta. "Ka tänased reeglid lubavad FIEle mis tahes nime. Uued reeglid siin kitsendusi ei sea. Meie käsitleme FIEsid ettevõtjatena võrdväärselt äriühingutega," kinnitas Lippmaa e-kirjas. Hilisemas telefonivestluses ütles ta, et kõik, kes on oma probleemiga tema poole pöördunud, on saanud lahenduse.

"No see on muidugi eriti hea variant, et kirjas on ühed reeglid, aga kui isiklikult pöördute, siis teeme teisiti!" nentis FIEst ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna. "Ja kuidas see isiklik pöördumine peaks küll võimalik olema?"

Kuna serverimajutust pakkuvate firmadega suhtlemine ja teenuse tellimine käib interneti keskkonnas, siis lõpevad FIE katsed saada ärinimelist domeeni tellimusankeedis kohal, kus küsitakse firma nime ja äriregistri koodi. Netpoint.ee-s ei ole üldse võimalik leida FIEle mõeldud tellimisvormi. Telefoni teel üle küsides selgub, et FIE-l on võimalik saada soovitud nimega domeeni, kui ta on äriregistris registreeritud või lepib fie.ee-lõpulise domeeniga. Kui FIE on aga nõus maksma aastas 145 krooni, saab ta rahvusvahelise täiendiga domeeni ja võib võtta endale sobiva domeeninime, selgus Netpointi klienditoega suheldes.

Tippdomeeni .ee haldaja EENeti peaadministraator Jaak Lippmaa lubab käsitelda FIEsid võrdväärselt äriühingutega.

FIE peab olema registreeritud. Seadus ütleb seda. Meil on vale sõnastus internetis väljas. Keskäriregistrit ei ole. Me ei ole seda muutnud. Varsti tulevad uued reeglid.

See ei sõltu minust.

Osa reegleid ei ole end tõestanud.

See, mis serverimajutajad teevad, ei ole minu teha. Minule saadetud asjad on lahenduse leidnud ja kui kellelgi on probleeme, võib pöörduda minu poole.

Eelmise aasta alguses hakkasin uurima omanimelise domeeni okarsna.ee registreerimist. Olen FIEna registreeritud maksu- ja tolliametis ja äriregistris ennast registreerida ei kavatse. Tuli välja, et enda nimele ma sellist domeeni registreerida ei saagi.

Tahtsin teada, miks on domeeninimede registreerimise reeglid sellised, nagu need on. EENetist sain sellise vastuse: domeeninimede registreerimise korra kehtestab Eesti.ee administraator. Põhjendusi, miks kord on kehtestatud just nii ja mitte teisiti, võib anda tema. EENeti ülesanne on korrast kinni pidada.

Kuidas võiks selle administraatoriga ühendust saada? Ei oska esimese hooga muud öelda, kui et pöörduge aadressil [email protected].

Sellelt meiliaadressilt soovitati aga EENeti poole pöörduda. Lõpuks pärast mitmete e-kirjade vahetamist saime EENetiga lõpuks nii kaugele: kui päring puudutab domeeninimede poliitikat .ee all, millele me ei oska vastata, edastame küsimused .ee administraatorile (kes ei tööta EENetis).

Sain siis sellelt tundmatuks jääda soovinud administraatorilt vahendaja kaudu oma küsimustele sellised vastused.

1. Kes või milline organ on välja töötanud ja kinnitanud Eestis domeeninimede registreerimise korra?

Domeeninimede registreerimise korra .ee alla on välja töötanud ja kinnitanud domeeni administraatorid koostöös EENetiga ning lähtudes RFCdest ja ICANNi suunistest.

Ausalt öeldes jäi mulle küll mulje, et EENetis sellise koostöö toimumusest ei teatud (O. Kärsna).

2. Miks on füüsilistele isikutele kehtestatud täiendavad piirangud, võrreldes juriidiliste isikutega?

Täiendavad piirangud füüsiliste isikute puhul on maadomeenide (ccTLD) puhul tavaks.

3. Kuidas on korra väljatöötajate arvates võimalik ettevõtja registreerimine Keskäriregistris?

See asutus oli olemas reeglite viimase muudatuse ajal. Uues redaktsioonis parandatakse ka see terminoloogiline ebatäpsus. Sisu see ei muuda.

Ka oktoobri lõpus räägivad need reeglid ikka edasi registreerimisest Keskäriregistris. Seal aga ei saa ükski ettevõtja ennast ise registreerida, sinna saadavad oma andmed linna- ja maakohtute registriosakonnad (O. Kärsna).

4. Miks tehakse vahet maksu- ja tolliameti ning justiitsministeeriumi registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate vahel?

Seadusandja tegi sellist vahet reeglite praegu kehtiva redaktsiooni kehtestamise ajal.

Küsisin, kuidas on selle dokumendi nimi, mille Riigikogu on vastu võtnud? Seadusandja on meil ju Riigikogu, mitte Tundmatu Administraator. Vastust aga enam ei saanud (O. Kärsna).