Kinnisvarabuum laiendas haldusteenuste turgu

Sulev Jaanus 30. oktoober 2006, 00:00

Eelmisel aastal kinnisvaraturu ülekuumenemise käigus kasvatasid ka haldus- ja hooldusfirmad oma "kliendibaasi".

Uuselamuid valmis igas kvartalis kümneid ja neid jagus kõigile haldusettevõtetele, kes vaid jõudsid oma pakkumisi arendajatele esitada. Selle aasta alguseks oli teenuseosutajaist haldajatele selge, et vähempakkumiste aeg on mööda saanud. Aastaid madalate teenustasudega hakkama saama pidanud ettevõtteid tabas arusaam, et odavalt pole kvaliteetse teenuse pakkumine enam võimalik.

Esmaseks ohumärgiks oli majahoidjate-sisekoristajate põud. Inimesed ei olnud enam valmis miinimumpalga eest seda tänamatut tööd tegema. Teine selge tagasilöök tabas haldusettevõtteid, kes ostsid tehnilist hooldusteenust sisse aastatetaguste hindadega. Koostööpartnerid hakkasid selle aasta alguses hindu tõstma, põhjendades seda õigustatult tööjõuteenuse olulise kallinemisega.

Kolmas selge märk kinnisvara korrashoiuturule oli paljude väljaõppinud spetsialistide - kinnisvarahaldurite - suundumine muudele elualadele. Iseloomustab ju kinnisvarahaldurit piisav pädevus ehituslikes ja lepingulistes küsimustes, oskus suhelda erinevate klientidega nii tava- kui ka kriisiolukordades ja võime erinevaid hankeid korraldada, läbi viia ning dokumenteerida. Selliste oskustega spetsialistid suundusid kinnisvara arendusfirmadesse või leidsid oluliselt rahulikuma ja kõrgemalttasustatava valdkonna.

Täna ei saa haldusfirmad enam teha halduspakkumisi ilma 10-15protsendilise kasumimarginaali olemasoluta. Kõik pakkumised on kaalutletud, hinnapakkumised alateenustele võetakse mitmetest firmadest, kusjuures odavaim pakkumine ei saa tihti aktsepteeritud, sest see hind on sageli ebatõenäoline. Enam ei kiputa osutama teenuseid oma jõududega, vaid kasutatakse alltöövõtjaid. Parim näide on sise- ja välihooldusteenuse (majahoidjateenuse) osas, kus järjest rohkem kasutatakse puhastusfirmade pakutavaid teenuseid.

Selle aasta alguses Soomes koolituse raames osaletud mitme kortermaja ühistu aruandekoosolekul tuli välja tõsiasi, kus haldusteenuse hind tõuseb igal aastal 10% ja majahoidjateenus 7-8%. Kõik korteriosaku omanikud olid sellisest hinnatõusust teadlikud ja keegi ei vaidlustanud sellist igal aastal suureneva eelarve (meil "Majanduskava") vastuvõttu. Inimesed aktsepteerisid sedasi elukalliduse ja inflatsiooni mõju.

Prognoosin sellist teenuse hinnatõusu ka Eestis järgmiste korrashoiueelarvete koostamisel. Tänane elutempo ei võimalda kortermaja elanikel veeta tunde KÜ juhatuste koosolekutel ja hilisematel tööde korraldamistel ja järelevalvetoimingutes. Ajakohase uuselamu elanik soovib, et keegi on tema eest kõik tegevused korraldanud ja on valmis vaid õigel ajal osutatud teenuste eest kokkulepitud hinna tasuma.

See tähendab aga ka, et turuvõitlusest tingitud hinnarallisid enam ei tule. Parimatesse ettevõtetesse koondunud kinnisvarahaldurid saavad aasta-aastalt motiveerivamat palka ja tööandjad tasuvad ka nende mobiili- ja ametisõidukulud. Selline lähenemine on ka ainuõige. Haldusfirma põhiväärtus on vaid personal ja kliendisuhted. Personali valikul on suurim osa kogemustel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing