Tuumareferendum võib populismiks kätte minna

Ka Eesti on lõpuks jõudnud küsimuse ette, millega mitmed lääneriigid on kaua aega maadelnud: kas hakata kasutama tuumaenergiat ja kes selle otsuse peaks langetama? Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles eelmisel nädalal, et pooldab rahvahääletuse korraldamist.

Äripäev leiab, et tuumareferendumist oleks targem loobuda, sest see muudaks arutelu liiga poliitiliseks ja emotsionaalseks.

Tänaseks on selge, et Eesti kaalub tõsiselt osalemist tuumajaama rajamisel Leetu. Eelmisel kolmapäeval tutvustasid kolme riigi energiaettevõtted Vilniuses uue tuumajaama teostatavusuuringu tulemusi. Selgus, et asi on tehtav ning on nüüd kolme riigi poliitiliste otsuste taga.

See tähendab, et meil tuleb vastus leida ka küsimusele, kas ja kuidas peab tuumaenergeetikale üleminemisel küsima üldsuse arvamust. Probleem on pigem moraalne kui juriidiline - Eesti Energia juht Sandor Liive märkis neljapäevases Postimehes, et formaaljuriidiliselt piisab Eesti Energiale nõukogu ja üldkoosoleku ning majandusministri nõusolekust. Referendum on kahtlemata demokraatlik viis rahva arvamuse küsimiseks kõiki puudutavas asjas. Mitmel pool Euroopas - näiteks Rootsis, Austrias ja Šveitsis - on seda võimalust tuumaküsimuses ka kasutatud.

Kuid Äripäev kardab, et tuumaenergeetikat puudutav rahvaküsitlus mõjub poliitikutele nagu lisaeelarve - nad näevad seda suurepärase võimalusena populismiks, et kütta kirgi niigi emotsionaalses küsimuses.

Pole midagi lihtsamat, kui rääkida jutte "järeltulevatest põlvedest" või "järgmisest Tšernobõlist". Valimiste eel vajavad poliitikud iga lava, et näidata, kuidas nad inimestest ja loodusest hoolivad.

See aga võib tõmmata tähelepanu ära oluliselt küsimuselt, milline siis on meie energeetika tulevik. Aastaks 2016 tuleb sulgeda kõik vanad põlevkivikatlad ning Eestil jääb toomisvõimsustest puudu, kui me ei tee lisainvesteeringuid elektritootmisesse. Raha tuleb kulutada nii ehk naa. Praegu toodetakse Eestis üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning kasulik oleks tootmist mitmekesistada. Referendumiga tekib aga risk, et inimesed loobuvad emotsioonide ajel ühest mõistlikust alternatiivist, ilma tagajärgedele mõtlemata. Inimesed ei mõtle üldiselt sellele, et tarbimise suurenedes on vaja ka rohkem energiat.

Liiati ei pea rahva arvamust küsima vaid referendumi teel, saab ka teha uuringuid ja küsitlusi. Huvitav on Rootsi kogemus, kus rahvas hääletas 1980. aasta referendumil tuumajaamade järkjärgulise sulgemise üle. See referendum pakkus hääletajatele välja kolm võimalust üleminekuks, kuid ei lubanud valida tuumaenergeetikaga jätkamise poolt.

Samas on hilisemad küsitlused näidanud rootslaste tuumalembuse kasvu. 1996. aastal läbi viidud uuringu andmetel oli 80% elanikest tuumaenergia poolt. Praegu teeb rootslastele tuumajaamadest rohkem muret jõgede kaitsmine hüdroelektrijaamade eest. Uuringud annavad seega rahva arvamusest parema ülevaate kui üks suunatud küsimustega referendum.

Lõpuks, me ei aruta tuumajaama rajamist Eesti, vaid Leedu territooriumile. Ehk tegemist on vaid ühe ettevõtte võimaliku investeeringuga naaberriiki.

Autor: ÄP