Andrus Saar kui äraostmatu

Meil on olnud juhtumeid, kus on tasapisi antud vihjeid - üks või kaks korda on olnud selliseid telefonikõnesid. On räägitud, et oleks vaja sellist ja sellist tulemust. Aga see on võõras mure, see pole minu mure.

1990ndate keskpaiku üllatas mind see, et olin kuulnud võimalusest osta mingisuguseid tulemusi.

Tellija jaoks soodsaid. Ma oli sellistest asjadest kuulnud, kuid ma ei uskunud seda.

Ent üks kord mulle tõepoolest helistati - kummaline, et need kõned on olnud telefoni teel - ning küsitigi, palju tuleb maksta, et saada teatavaid tulemusi.

Minul on ainult üks vastus, et meie jaoks on oluline ainult tõepärane ja objektiivne info.

Kui uuringud on meedia teenistuses, siis on nad sama võimsad.

Konservatiivsus ilmselt. Eks need eesmärgid ole aastatega muutunud. Siis, kui ma alustasin selle firmaga (Saar Polli eelkäija - toim.), ei olnud selleaegsete uuringute kvaliteet just kõige parem.

Teisalt olin selleks ajaks selle valdkonnaga juba seotud, kuna töötasin 1980ndatel teleraadiokomitees informatsiooni- ja arvutuskeskuses, kus oli päris suur sotsioloogide osakond. Tekkis vajadus asju laiemalt vaadata. Leidsin, et tuleb alustada millegi uuega, luua uus kvaliteet.

Mine tea, võib-olla ma olen liiga kauaks jäänud.

Oo, miks ma ei oska. Arvan, et oskan päris mitmeid asju. Mõnevõrra oskan olla õppejõud - esimesed loengud andsin 1973. aastal. Tartu Ülikoolis ajakirjanduskateedris, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis õpetan siiamaani. Arvan, et suudan üht-teist selles valdkonnas ära teha.

Teine valdkond oleks ajakirjandus, ajakirjanikud. Aeg-ajalt praegugi olen üht-teist kirjutanud.

Ma olen täitsa veendunud, et ma ei jääks praegu ilma tööta.

Näiteks tarbijauuringud on mind väga palju mõjutanud. Teed näiteks hambapastauuringut, saan ma teada, kuidas inimesed pastat ostavad, mida nad neist arvavad jne.

Pärast seda ma hakkasin selle peale mõtlema - aa, inimesed teavad, millist tuubi ostavad. Selline oskus kulub igapäevaelus marjaks ära.

Näiteks Actimelist ei teadnud ma varem midagi, kuid pärast hambapastauuringut on saanud minust selle tarbija.

Seevastu sotsiaal-uuringud on muutnud mind tolerantsemaks ning aidanud mul väljuda erinevate ideoloogiate piiratusest.

Raha pärast mitte. Raha on see viimane asi, mille pärast ma elus tööd olen teinud. Ma töötan mitmes kohas - õppejõuna, raadios on kommentaar, ise kirjutan üht-teist.

Teisalt õhtune aeg on mõnus mõtlemiseks - telefonid ei helise jne.

Jah. Ma olen rikas mitmes mõttes. Ühelt poolt on fantastiliselt palju teadmisi selle ühiskonna kohta.

Neid inimesi on Eestis minu arvates vähe, kel on olemas nii pikaajaline ja nii väärtuslik andmebaas. See on väärt üldistamist.

Ma olen rikas ka selles mõttes, et ma ei pea iga päev eriti mõtlema argipäevastele majanduslikele probleemidele. See annab teatud vabaduse tunde.

Need kaks aspekti annavad veel ühe rikkuse mõõdu - see on vabadus. Ma üldiselt ei pea väga paljudest asjadest sõltuma - kes on võimul jne.

Ma ei pea ilmtingimata püüdma teha kõiki turul saadaval olevaid uuringuid, ma võin teha, kui see on huvitav ja oluline. Ma olen ka ise oma raha pannud uuringutele, kui see uuring on minu jaoks oluline.

Jah, ma hindan eelkõige sisu. Võib-olla ma pööran liiga vähe tähelepanu vormile, et oleks kõik ilusti pakendatud ja kaunis, mis aga petab kergesti ära jne.

Aga vorm meeldib mulle mu isiklikus elus - mulle meeldib disain, meeldib kujundada, meeldib kunst.

Mulle meeldib luua mõnusat keskkonda, mis on ratsionaalne, kuid mis on esteetiliselt väga heal tasemel.

Jah, neid ikka on tulnud. Reeglina ma neile ei vasta, kuid mõnedele Eesti firmade uuringutele olen vastanud. Kuid näiteks meili teel tulnud küsimustikele ma põhimõtteliselt ei vasta. Ma vastan peamiselt rahvusvaheliste uuringufirmade ankeetidele.

Oo, ei. Kui peaks juhtuma nii, ma ei tunne ju kõiki oma intervjueerijaid, ja kui olen sattunud juhuvalimisse, miks ka mitte.

Erinevalt mitmetest sõpradest ja kolleegidest ei ole mina olnud tema õpilane ega muul viisil varem tuttav. Kümmekond aastat tagasi olin Eesti suhtekorralduspraksise arendajana tõdemuse ees, et see, mida ta räägib, vajab kuulamist ja arvestamist. Nii me kohtusimegi.

Paljud asjad tunduvad meile täna väga tähtsad, mida homme või ülehomme vaevalt mäletame. Et seda ära tunda, peab olema elukogemust ja tugevaid isikuomadusi, mis konjunktuuriga ei lahustu. Andrus on omal sõnatul moel ikka andnud mõista, et lase asjadel rahulikult kulgeda - let it go!

Ja nii jätadki jälle "pasunasse" panemata. Meile mõlemale tuttavas avaliku arvamuse valdkonnas pakub elu ju võimalusi kogu aeg.

Andruse puhul on silmapaistev tema võime jääda iseseisvaks. Usun, et kiusatusi ennast lühikese lõa otsa siduda või ühineda korporatiivset religiooni edendava rahvusvahelise ketiga on tal olnud mitmeid. Ometi on ta suutnud jääda iseseisvaks - nii oma arvamustes, hinnangutes kui ka ärilises mõttes. Ja millegipärast on mul tunne, et sellepärast hindavad teda ka sõbrad ja kolleegid.