Kopli üürnikud Sifi komistuskiviks

"Me oleme Kopli liinide arendamisel üürnikega arvestanud ja sellekohased plaanid on tehtud," väitis eelmisel nädalal Kopli liinide arendaja Endel Siff.

Sifi plaanid üürnikega jäävad aga ebamääraseks. Näiteks ei kinnitanud Siff Äripäevale kavatsust elanikud linnast välja viia, mille ta ühe võimalusena Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses välja käis. Peale selle rääkis ta seal riskist, mille toob kaasa üürnikele korterite ostmine Tallinnas, sest nii võivad kõik sundüürnikud hakata neid tahtma.

Üürnike plaani konkreetsuses kahtleb ka Põhja-Tallinna linnaosa vanem Vilja Savisaar, kes on pidanud Sifiga Kopli liinide üürnike teemal esimesi läbirääkimisi.

"Ei saanud aru, mis nad teevad, kas hakkavad raha maksma, pakuvad elamispinda või kas neist ikka lepingusõlmijaid saab. Aega lepingut sõlmida on kaks kuud. Linn sõlmib asjaõiguslepingu siis, kui need inimesed 2007. aasta oktoobri lõpus on tõesti välja registreeritud," kommenteeris Savisaar.

Savisaar nentis, et Sifi pakkumine tundus ülepakkumisena. "Tüüpiline sifilik käitumine. Pakub üle ja siis hakkab kauplema," lausus Savisaar.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas kinnitas, et konkursi tingimuste üle pole võimalik kaubelda, see tähendab, et linn ei kavatse Sifile vastu tulla ning üürnike probleemi lahendada.

Tallinn loob üürnike küsimuste lahendamiseks komisjoni, mis oleks nii abiks kui ka vahekohtunikuks.

"Mulle väideti, et üürnike probleem on lahendatav," sõnas hoonestusõiguskonkursil teiseks jäänud Kalev Real Estate'i omanik Oliver Kruuda. "Kui praegune võitja ei saa hakkama, siis teoreetiliselt peaks meil olema õigus leping sõlmida." Samas on Kruuda nõus Sifile mööndusi tegema, kui ka teised konkursil osalejad sellega nõus on. Mööndusteks võib olla näiteks tähtaegade pikendamine või vähene müügihinna langus. "Sest linn saab ikkagi sada miljonit rohkem," lisas Kruuda.

Hoonestaja peab hoonestusõiguslepingu järgi Kopli liinid 321st sisse kirjutatud elanikust vabastama järgmise aasta novembriks. See tähendab, et üürnikele tuleb leida asenduspinnad, mis vastaksid praegustele tingimustele nii suuruse kui ka kvaliteedi poolest ning üürnikud peavad end vabatahtlikult Kopli liinidelt välja kirjutama. Praegu maksavad elanikud linnale ruutmeetri eest kuuekroonist kuuüüri.

"Üürnike väljakolimise kulu on tavapraktikas kuni miljon krooni, kuna aga tegemist on vabatahtliku nõusoleku saamisega, siis selle saavutamine umbes 200-lt inimeselt võib kujuneda väga kulukaks. Raskemaks teeb selle asjaolu, et osa inimesi on raskesti leitavad, isegi kinnipidamiskohas või Venemaale kolinud," kommenteeris hoonestusõiguse konkursil osalenud Arco Investeeringute juhataja Veiko Pedosk.

Skanska loobus üürnike tõttu konkursil üldse osalemast, sest pidas üürnike väljakolimist järgmise aasta oktoobri lõpuks ebatõenäoliseks.

Siff põhjendas linnavalituse vastuseisu sellega, et linnavalitsuse poliitikud ootasid ilmselt teist konkursi võitjat.

Sifile kuuluv firma OÜ Primos Kinnisvara võitis 211 miljonilise pakkumisega 17. oktoobril Kopli liinidel asuva 16,8 ha suuruse maa-ala hoonestusõiguse.

Teiseks jäänud Oliver Kruudale kuuluv Kalev Real Estate pakkus liinide eest 132 miljonit krooni.

"Eskiis käidi küll välja, aga sellel eskiisil on üks nn ussmaja kavandatud maale, mis ei kuulu linnale. Praeguse eskiisi järgi ei tule seetõttu need mahud välja," kommenteeris Endel Siff. "Mahu vähendamine on kõige olulisema tingimuse muutmine."

Tallinna elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg ütles, et eskiisi ala ongi suurem kui hoonestusõiguslepingus kajastatavad alad, sest eskiis tehti terve piirkonna, mitte ainul linna maa kohta.

Arhitektuurikonkursi tulemusel koostasid ala eskiisi Soome arhitektid Tuomas Hakala, Katariina Langenskiöld, Olli Sarlin ja Marja Sopanen ning plaan näeb ette nii Kopli liinide hoonestuse säilitamist.

Tallinna kultuuriväärtuste ametit häiris Sifi soov majade paigutust muuta ning muinsuskaitse all olevaid maju lammutada. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul võtsid kõik konkursil osalejad aluseks olemasoleva eskiisi ning tingimusi pole võimalik pärast konkurssi muuta.

"Konkursi tingimustes on vasturääkivusi. Nüüd oleneb kõik nende tõlgendamisest," sõnas Siff.

"Konkursi tingimuste üle pole võimalik kaubelda. Neid ei ole võimalik muuta. Vastasel juhul ei ole võimalik lepingut sõlmida," väitis Aas. "Arendajal peaks selge olema, et see asi on teravdatud tähelepanu all." Konkursi tingimuste täitmise tähelepanelikku jälgimist kinnitasid ka hoonestusõiguse konkursil osalejad.

Kui praegu on Kopli liini majade all pinda 5000 ruutmeetrit, siis eskiisi järgi on ehitusmaht 80 000 ruutmeetrit.

65aastane Kaarel on Sepa tänaval elanud terve elu ning võimaluse korral korterist välja ei koli. Eilegi saagis vanapaar Kaarel ja Marta talveks puid, mida nad hoiavad ühes tühjaks jäänud korteris. Kaarel võrdles väljakolimist küüditamisega. Ta oleks nõus lahkuma ainult sel juhul, kui saaks vastu kahetoalise kõigi mugavustega korteri. Kaarel ja Marta on majas ainsad sissekirjutatud üürnikud, ent teisedki korterid on hõivatud. Ja seda korralike inimeste poolt, kes ühel või teisel põhjusel pole välja kolinud. Elanikud on loonud MTÜ, aeg-ajalt parandatakse katust, turvalisuse nimel on ees rauduks ning ühiselt on sisse pandud ka internet.

"Kopli on olnud punase joone all juba 1980. aastast. Kogu aeg on midagi lubatud ja kogu aeg on mingisugused plaanid olnud, aga midagi muutunud pole. Nii kui valitsus vahetub, jääb ka probleemide lahendamine seisma, seetõttu ma väljakolimist veel tõsiselt ei võta," sõnas Kopli 5. liini majas number 11 elav üürnik Riina Randma, kes on üürike väljakolimisest lugenud lehtedest. Randma sõnul pole tema ega tema tuttavad Koplis uue arendajaga üürnike tulevikust rääkinud.

"Ega ei tahaks ära minna. Meie majas on palju Eesti perekondi, kes elavad siin juba mitmendat põlve," nentis Randma.

Kui pakutaks samasuguseid tingimusi, oleks Randma valmis ka Tallinnast ära kolima. "Rahaline pool ongi kõige suurem probleem. Vaevalt, et saan sama suure pinna sama hea tasuga (Kopli liinide ruutmeeti üür kuus on 6 krooni - toim.)," nentis Randma, kes maksab 77 ruutmeetri üürining vee- ja kanalisatsioonitasu kokku 700-800 krooni. Randma on invaliid ja tema mees töötu. Nende jaoks oleks võimatu näiteks 2000 krooni kuus eluaseme eest välja käia.