Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduspatriotism rajaneb müüdil

    Euroopa valitsused näitavad ennast rahvuslike ettevõtete kaitsjatena võõramaise konkurentsi ja ülevõtmiste eest. Termin "majanduslik patriotism", mida mullu kasutas Prantsusmaa peaminister Dominique de Villepin pärast PepsiCo väidetavat katset võtta üle Danone, kirjeldab selle nähtuse olemust vast kõige paremini.
    Itaalias on probleemiks Autostrade, Hispaanias Endesa, Poolas pangandussektor, Saksamaal "rändtirtsu-sarnased" fondid Saksa börsil ja Suurbritannia kaitseb vihaselt Londoni börsi sõltumatust USAst.
    Majandusliku patriotismi aluseks on veendumus, et riigi, "kodumaiste" ettevõtete ning viimaste töötajate huvid kattuvad. Nagu teatas Villepin: et kaitsta tõhusalt töötajate huve, peame kaitsma ka oma ettevõtete huve.
    Hiljem väitis Villepin, et Danone on Prantsuse firma, kuna selle piima- ja veeressursid asuvad Prantsusmaal. Ometi näitavad Danone majandusülevaated, et Prantsusmaa annab vaid 22% ettevõtte müügist ning seal elab alla 14% firma töötajatest.
    Tegelikult jääb side Euroopa ettevõtete ja rahvuslike kogukondade vahel aina nõrgemaks. Korraldasin Brüsselis asuvas mõttekojas Bruegel uurimuse, mis vaatles 100 Euroopa suurima turukapitalisatsiooniga börsiettevõtet. Uurimus jaotas Euroopa kaheksaks tsooniks, mille seas oli nii üksikuid riike kui ka piirkondi (vt tabel).
    Seejärel arvutasin välja, kui suure osa tulust oli iga ettevõte teeninud kodutsoonis ehk oma peakorteri asukohas, kui palju mujal Euroopas ja kui palju mujal maailmas. Tulemused näitavad, et kodutsoonis teenitu osakaal kogutuludes moodustab keskmiselt vaid 37% Euroopa saja suurima börsifirma tulust. Muidugi hõlmab see number paljusid sektoreid ning geograafilisi erinevusi. Kuid suundumus on selge. Esinduslik 55st ettevõttest moodustatud alavalim, mille kohta olid andmed olemas alates 1997. aastast, näitas, et kodutsoonis teenitud tulud on langenud keskmiselt 50,2%-lt 36,9%-le. Siit võib järeldada, et selle aastakümne lõpuks teenivad Euroopa suurimad börsifirmad oma kodutsoonis vaid alla poole kogu Euroopas teenitud tuludest ning vähem kui kolmandiku oma kogutuludest.
    See trend ei puuduta vaid müüki. Uurimus võrdles ka töötajate ja tulude geograafilist jaotumist. Selgus, et neiski on suur kattuvus. 73st ettevõttest koosnevas alavalimis asus 2005. aastal kodutsoonis keskmiselt 37% töötajatest ja siin teeniti 35% kogutuludest, ülejäänud Euroopas asus 29% töötajatest ning teeniti 28% tuludest. See näitab, et töökohad liiguvad sinna, kust tuleb müük (või vastupidi).
    Ilmselt tiheneb Euroopas regulatiivne konkurents, sest firmadel on aina vähem põhjust peakortereid kodumaale jätta, kui maksu- või seadusandlik keskkond halveneb.
    Lõhe reaalsuse ja üldlevinud arusaamade vahel võib panna Euroopa liidrid tegema halbu otsuseid. Astudes välja "kodumaiste" ettevõtete eest, teevad Euroopa valitsused tegelikult aina enam soodustusi välismaistele tarbijatele ja tööjõule. Ärijuhid peavad hakkama ausalt rääkima, kus nende kliendi- ning tööjõubaasid tegelikud asuvad. Poliitikud aga peavad mõistma, et nad ei suuda Euroopa ärihiiglasi enam oma kontrolli all hoida.
    Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
    Autor: Nicolas Veron
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.