Nädala välisnägu: Kerry hapu nali

Annika Matson 03. november 2006, 22:57

USA vabariiklastele oli vastasleeri
senaatori John Kerry keelevääratus USA sõjaväelaste aadressil kui taeva
kingitus.

Loetud päevad enne USA Kongressi vahevalimisi 7. novembril said kaotust haistvad vabariiklased initsiatiivi enda kätte ja tümitasid Kerryt ja demokraate USA sõjajõudude alavääristamise eest pikalt ja põhjalikult. Kui aga Kerry lõpuks avalikult vabandas, oli see püssirohi selleks korraks otsas. Valimistulemuste peamine suunaja on nendel USA Kongressi vahevalimistel siiski ameeriklaste kasvav rahulolematus Iraagi sõja ja oma presidendiga.

Opositsioonis olevad demokraadid on selle rahulolematuse edukalt oma valimisvankri ette pannud. Arvamusküsitlused annavad lootust, et esimest korda 12 aasta jooksul on demokraatidel võimalus vähemalt Kongressi Esindajatekojas, kui mitte ka Senatis, ohjad oma kätte saada.

Vabariiklased püüavad esile tõsta USA majanduse head seisu, mis reeglina on ametis olevat presidenti ja tema parteid vahevalimistel toetanud. Ameeriklaste jaoks jätab aga kirstude vool Iraagist praegu muud teemad varju. Selge väljapääsustrateegiata Iraagi sõda on presidendi reitingu viinud rekordiliselt madalale tasemele - George W. Bushi toetab alla 40% ameeriklastest. See heidab varju ka presidendi partei kandidaatidele eelolevatel valimistel. Õnnetuseks oli ka just oktoober valimiste eel viimase kahe aasta kõige ohvriterohkem kuu - Iraagis hukkus läinud kuul 104 USA sõjaväelast. Times/CBSi arvamusküsitluse tulemusel annab 64% ameeriklastest valitsuse tegevusele Iraagis negatiivse hinnangu. Igast viiest usub ainult üks, et USA suudab sellest sõjast võidukalt välja tulla.

Ka oma majandusliku heaolu osas tunnevad ameeriklased end järjest ebakindlamalt. Majanduskasv aeglustub. Tööpuudus on küll muu maailmaga võrreldes madal, kuid teated näiteks Fordi ja General Motorsi plaanidest ligi 100 000 inimest autotööstuses koondada, süstivad skepsist. Inimesed tajuvad, et majanduskasvust on kasu saanud eelkõige üks kitsas klikk, kes niigi rikkad. Töötajate palgad on paigale jäänud ehkki firmad ise teenivad rekordkasumeid, isiklikus rahakotis annavad tunda kallid haridus- ja tervishoiukulud. Arvamusküsitluste järgi eelistavad ameeriklased ka majanduspoliitikas pigem demokraate, maksud välja arvatud.

Mis puutub USA Kongressi reitingusse, siis see on presidendi omaga võrreldes veelgi madalam, 30%. Hoolimata sellest, et vabariiklastel on viimased viis aastat olnud nii presidenditool kui ülekaal Kongressi mõlemas kojas, on korda saadetud vähe. Kongressi suurimaks patuks pani viimane ajakiri Economist suutmatuse täita oma põhifunktsiooni - täitevvõimu kontrolli. Olulise kriitikata on jäänud nii Iraagi sõda kui Guantanamo vangilaagrit puudutavad küsimused, samuti valitsuskulude järsk kasv. Viimased on Bushi esimese viie võimuloleku aastaga kasvanud reaalnäitajates aastas 3,1% inimese kohta. Järelepärimisi on olnud minimaalselt. Peamiselt on Kongressi liikmed tegelenud raha kauplemisega oma isiklikele kohalikele lemmikprojektidele.

Demokraate valides ei vali ameeriklased sedakorda selget alternatiivi tänasele poliitikale nagu näiteks 1994. aastal, mil vabariiklased oma selge tegevusprogrammiga vahevalimistel demokraadid võimult viisid. Demokraatide kampaania on üles ehitatud peamiselt presidendi ja Iraagi sõja kriitikale ilma et endal oleks positiivset programmi patiseisust pääsemiseks. Seda on Bush ka viimastel päevadel esile tõstnud, rõhudes demokraatide jõuetusele riigi julgeoleku ja kaitse küsimustes. Senaator John Kerry lisas oma sõnavääratusega veelgi vett Bushi veskile, kui ütles tudengitele esinedes, et need kes hoolega ei õpi, on pärast sundseisus Iraagis. Enda sõnul ei kritiseerinud ta sõdureid, vaid president Bushi. Kannatasid sellest vääratusest aga eelkõige Kerry enda väljavaated USA järgmistel valimistel uuesti demokraatide presidendikandidaadiks saada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. November 2006, 20:52
Otsi:

Ava täpsem otsing