Hüva nõu raamatust

Minu viimase aja lemmik on "Corporate Social Responsibility", mille autorid on Andrew Kakabadse ja Mette Morsing. See on 2006. aastal ilmunud EABISi (European Academy of Business in Society) väljaanne.

Teos meeldis sest, et andis hea ülevaate sotsiaalse vastustuse temaatikast nii ettevõtete kui ka riigi, ühiskonna, omavalituse ja linna tasemel.

Selles kogumikus on 17 erineva autori kaastööd, mis selgitavad väga lihtsas ja arusaadavas keeles, miks sotsiaalse vastustuse küsimus kerkib sageli vaid siis, kui ettevõtte tegevus või tegevusetus on pälvinud meedia kõrgendatud huvi.

Juba sajand tagasi kirjutasid tolle aja juhtivad ideoloogid, et raha = võim. Sajandi jooksul ei ole, nagu me võime seda isegi näha, midagi muutunud.

Varasemast ajast on palju erinevate autorite töid, mis on pigem teoreetilised. See raamat sisaldas ka kahe maailma juhtiva ettevõtte niinimetatud case-study't, milles on hästi selgitatud ettevõtte tegutsemise filosoofiat. Ettevõte suudab olla samal ajal kasumlik ja efektiivne ning sotsiaalselt vastutustundlik.

Veel soovitan lugeda lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamatut, mille autorid on M. Davis ja E. Robbins.

Alustasin praegu (sept - toim.) J. Hašeki "Vahva sõduri Šveiki" lugemist. See raamat annab palju mõtlemisainet ja võimaldab tänapäeva maailmas toimuvatest sündmustest paremini aru saada.

Tulenevalt Denis McQuaili hiljutisest külaskäigust Eestisse, lugesin viimati diagonaalis üle "McQuaili massikommunikatsiooni teooria".

Kui ülikoolis sai raamatut loetud eeskätt kui otsest õppevahendit, siis reaalselt meediavaldkonnas töötades leiab sealt üha enam nüansse, mida enne tähele ei pannud. Hiljuti lugesin ka Kjell A. Nordströmi ja Jonas Ridderstråle raamatut "Pöörane äri", mille haarasin oma lugemisriiulile turundusega tegeleva sõbra soovitusel.

Viimasel ajal olen lugenud Patrick Dixoni raamat "Tulevikutarkus", mis kirjeldab n-ö tulevikumaailma, millest nii mõnigi asi on tänaseks juba ammu reaalsuseks saanud.

Nagu raamatus öeldud, ei leia juhid sealt tõesti konkreetseid nippe, mida juba järgmine päev oma igapäevatöös kasutada. Kahtlen, et sellest leiab lubatud aluse tulevikuärile. Küll aga on raamat väärt silmaringi laiendaja ja küsimuste tõstataja. Mõni mõte tuleviku kohta oli lausa pöörane-absurdne ning pakkus lõbusat ja ulmeni küündivat mõtteainet päris pikaks ajaks.

Tartu Ülikooli lõpetanuna soovitan ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna poolt koostatud raamatuid, millest paljud ühendavad endas nii põhjaliku teoreetilise baasi kui ka tihtipeale raskesti kättesaadavad reaalsed uuringutulemused.

Raamatute koostajad on kasutanud palju üliõpilaste uurimistöid, mille aines ja tulemused on ainulaadsed.

Ülikoolivälisele inimesele on need raamatud peaaegu ainus võimalus saada osa tudengite värsketest ideedest. Näiteks Halliki Harro "Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole", Peeter Vihalemma toimetatud "Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-2004".

Personalialal trükitakse meil pigem eneseabi raamatuid, kust on raske midagi rabavat kõrva taha panna. Seega mina suunan pilgu pigem juhtimise, äri ja infotehnoloogia arengut puudutavatele kirjutistele.

Viimasena loetud muljet avaldanud raamat oli Robert T. Kiyosaki ja Sharon L. Lechteri "Rahavoo kvadrant", mis on järjeks varasemale rahalise edukuse teejuhile "Rikas isa, vaene isa". Selles on küll kirjas meeletult palju kordusi ning näiteid ja kogu iva annaks kokku võtta kolmel-viiel leheküljel ning samas kinnistab-selgitab kordamine põhiideid. Üks huvitavam ja samas nii lihtne soovitus nii suurtele kui ka väikestele ehk tulevastele ärihaidele on mängida Monopoli mängu, et saada maitse suhu investeerimisest, riskeerimisest ning raha enda jaoks teenima panemisest. Olen õppinud kõiki raamatuid kriitiliselt lugema ning mitte üks-üheselt võtma, seega nopin välja enda jaoks olulised mõtteterad, seon need oma eesmärkidega ning kirjutan enda jaoks üles.

Minu niinimetatud öökapiraamat on aga Stephen R. Covey "Väga efektiivse inimese 7 harjumust".

Tegemist on täpselt sellise teosega, mida tahad pidevalt enda ligi hoida ning meeldetuletuseks korduvalt üle lugeda.

Lugemisjärge ootavad "Lihtsad sammud võimatute unistuste poole" ning töökoha raamatukogusse hiljuti lisandunud "Pöörane äri".

Viimase aja parimaks pean David Alleni "Getting Things Done. The Art of Stress-free Productivity".

See on raamat sellest, kuidas oma töökohal, selle töö olemusest sõltumata, olla tõhusam ja jõuda vähema ajaga rohkem ära teha. See on raamat prioriteetide seadmisest, delegeerimisest, distsipliinist.

Tavaliselt nõustavad töö produktiivsuse raamatud inimesi suuremale tõhususele eesmärgiga oma niigi pikka päeva rohkem tegemisi toppida ning propageerivad töönarkomaanlust ja töörobotiks hakkamist.

See raamat eesmärgistab tõhususe kasvatamise inimlikumalt. Ta soovitab seda teha eeskätt eesmärgiga võita rohkem aega endale ja lähedastele saavutamaks paremat elukvaliteeti tervikuna.

Aga loomulikult sobivad soovitused ka neile, kes on otsustanud end surnuks töödata.

Teiseks erineb raamat sellega, et pakub väga konkreetseid juhiseid, kuidas juba homnepäev oma plaanid ja tegevus tõhusamalt korraldada.

David Alleni raamatu annab muide Äripäev järgmise aasta alguses välja ka eestikeelsena.

Samuti soovitan lugeda: W. Chan Kim and Renée Mauborgne'i "Sinise Ookeani Strateegia", Tony Alessandra "Platinum Rule" ja Manfred Kets de Vriesi "Juhtimise müstika".

Üldiselt ei pea end palju lugevaks inimeseks. Meie töö viib meid kokku Eesti ja maailma juhtivate teoreetikute ja praktikutega. Värskeimad ja parimad mõtted panen kõrvataha nendega näost-näkku suheldes.

Huvitav on sirvida 70-100 aastat vanu õpikuid inimeste juhtimisest ja suhetest.

Autor: ÄP