Palju poegi + hea esinemine = edukas karjäär

Kui mõista karjääri all sotsiaalselt kõrgelt hinnatud positsiooni saavutamist ja selle hoidmist aktiivse eluperioodi lõpuni, siis sellise karjääri poole pürgivad kõik loomariigi liikide isendid. Kui mõistaksime karjääri all isendi omaduste ja võimete optimaalset arengut ning edukat realiseerimist, peaksime karjääriloomadeks pidama kõiki isendeid, kel õnnestub jätta endast viljakas ning paljunemisel omakorda edukas järglaskond, mille hulk on suurem või võrdne kolmega.

Reeglina jõuavad kõrgele positsioonile isendid, kellel õnnestub elus küllalt varakult, tõhusalt, mitmekülgselt ja - mis kõige tähtsam - ilmekalt oma võimete potentsiaali arendada. Juhtpositsioonidele jõuavad need loomad, kellel on maksimaalselt arenenud muljete saamise ja analüüsivõime, aga ka võime ise muljet avaldada. Nad peavad sealjuures oma ilmekust oskuslikult kasutama ega tohi ekselda ega kõhelda. Suurt karjääri teeb tõenäoliselt isend, kellel õnnestub eriti veenvalt ja eriti sageli avaldada tugevat muljet oma kaaslastele, kandes ise sealjuures minimaalset kahju. Kui liigi grupi juht käitub pingelises olukorras kõhklematult ja ilmutab resoluutsuse märke, on tema karjäär kindlustatud isegi siis, kui tema tegevuse tagajärjel kaotab grupp suurema osa oma liikmetest. Peaasi, et alles jääks kas või keegi, kes oma grupi juhi meelekindlust imetleks. Muidugi soosib elementaarne valikumehhanism ka grupijuhte, kelle tegevus kindlustab grupi enamuse ellujäämist, kuid see reegel on väga üldine ega pea alati paika.

Bioloogiliselt lähenedes peaksin ma eduka karjääri teinuks inimest, kellel on umbes kümme tervet ja reproduktiivselt edukat lapselast. Samuti näiteks ronka, kellel on sama palju reproduktiivselt perspektiivseid lapselapsi; hüljest, kellel kahekümneaastase aktiivse paljunemise perioodi jooksul õnnestub rikastada maailmamerd umbes kümne eelmainitud tingimustele vastava lapselapsega. Hoopis teised arvud iseloomustaksid selgrootute liikide edukust. Hiilgavat karjääri teinuks tuleks pidada laiussi, kelle kuue- kuni seitsmeaastase elu jooksul produtseeritud ligikaudu üheksast miljardist järglasest jõuab suguküpseks saada umbes kümme.

Muidugi oleks ahvatlev võrrelda karjääri edukuse poolest omavahel eri liike ja otsida vastust näiteks küsimusele: kes tegi viimase 12 000-13 000 aasta jooksul Eesti territooriumil kõige hiilgavamat karjääri? Inimlikult võttes tegi ja teeb seda siin inimene ise, kuid kuidas oleks näiteks murulastega - tillukeste mustade sipelgatega, kellel läheb meie maal väga-väga hästi! Ebaõnnestunud on viimase paarikümne aasta seisuga rabapistriku karjäär Eestimaal. Hääbumas on euroopa naaritsa liik; hallhüljes aga on tõusuteel ja väga kiiret ja palju kõmu tekitanud karjääri on tegemas kormoran. Kuid ei ole õige hinnata karjääripositsioone ainult Eestimaa territooriumil, sest loomad ei tunne riigipiire. Äkki ei tohiks ka inimese karjäärihinnangutes piirduda Eestimaa ulatuses toimuvaga?

Autor: Aleksei Turovski