• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uuring: mobiiliga rääkimine euroliidus on liiga kallis

    Eurooplased ei taha välismaal kasutada mobiiltelefone rändlusteenuse liiga kõrge tasu tõttu ning hinnad vajavad reguleerimist, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

    Sellise tulemuse andis täna avaldatud Euroopa Komisjoni üle-euroopaline Eurobaromeetri uuring.Valdav enamik ELi kodanikke arvab, et EL peaks kaasa aitama, et välismaal mobiiltelefoniga helistamise ja kõnede vastuvõtmise eest ei tuleks maksta palju rohkem kui oma kodumaal. Euroopa Komisjoni andmetel maksavad Euroopa mobiiltelefonide kasutajad välismaal neljaminutilise kõne eest endiselt 4-6 eurot (60-90 krooni). Mõnel juhul on niisuguse kõne rändlusteenuse hind isegi üle 12 euro (187 krooni).
    "Ülemäära kõrged hinnad piiravad mobiiltelefonide kasutamist välismaal viibimise ajal. See kahjustab tarbijaid, Euroopa majandust ja Euroopat," ütles infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding. "Mobiilside rändlusteenuse hindade vähendamine ei ole mitte üksnes Euroopa Komisjoni poliitiline ülesanne, vaid võib olla ka huvitav äriidee. Seda on näidanud mõned mobiilioperaatorid, kes on viimastel kuudel tulnud turule rändlusteenuse hindade eripakettidega. Ma kutsun kõiki mobiilioperaatoreid aitama kaasa Euroopa siseturu viimase nähtava piiri kõrvaldamisele. Ei ole vastuvõetav, et standardtariife maksvad tavakodanikud peaksid edaspidigi vankuma rahvusvahelise mobiilside rändlusteenuse tasukoorma all."
    Eurobaromeetri täna avaldatud eriaruandes on esitatud rahvusvahelise mobiilside rändlusteenuse hinnad. Valdav enamik (70%) mobiiltelefonide kasutajatest leiab, et oleks vaja ELi määrust, millega tavakodanikule vastu tulles vähendataks kogu ELis rändlusteenuse hindu. 68% toetaksid isegi ELi sekkumist lühisõnumite (SMSi) rändlusteenuse hindade vähendamisse - arvavad 78% mobiilikasutajatest vanuses 15-24 aastat.24 565 inimest kõigist ELi liikmesriikidest võtsid osa uurimusest, mis viidi läbi septembris. Uurimusest ilmneb, et 79 protsendil vastajaist on mobiiltelefon ja 44% neist on viimase 12 kuu jooksul isiklikel põhjustel külastanud mõnda muud ELi liikmesriiki. Nende arvamused mobiilside rändlusteenuse hindade kohta põhinevad tegelikel kogemustel.Valdav enamik küsitletud mobiiliomanikest kasutab oma mobiiltelefoni välismaal reisides oluliselt vähem; niisugune seisukoht on eelkõige levinud nooremate mobiilikasutajate (neist 68% vanuses 15-24 aastat) ja üliõpilaste (70%) hulgas. 81% nendest peavad suurimaks takistuseks kõrgeid tasusid - eriliselt heidutavaks teguriks pidasid neid 82% vastanutest Hispaanias, 85% - Maltal, 87% - Austrias, 87% - Saksamaal, 88%- Slovakkias, 89% - Ungaris, 90% - Portugalis, 90%- Tšehhi Vabariigis, 94% - Sloveenias ja 94% - Poolas.15% mobiiltelefonide kasutajaist ei võta oma telefoni puhkusele sõites kaasa või lülitavad selle üldse välja. 21% kasutab välismaal viibides üksnes lühisõnumiteenust (SMS). 59% selgitasid, et nad kasutaksid oma mobiiltelefoni välismaal viibides rohkem siis, kui hinnad oleksid madalamad - eriti palju selliseid vastuseid saadi nt Soomes (69%), Prantsusmaal (61%), Taanis (63%), Ühendkuningriigis (64%), Belgias (66%), Küprosel (67%), Poolas (72%), Lätis (73%), Kreekas (74%), Luksemburgis (75%) ja Maltal (78%). Ligikaudu 43% ei tea veel täpselt, kui palju nad peavad maksma välismaal helistades või kõnesid vastu võttes. Seoses sellega tunduvad rändlusteenuse hindadest kõige vähem teavitatud olevat mobiilikasutajad Hispaanias, Küprosel ja Kreekas.Ühendkuningriigi tarbija, kes kasutab mobiilside rändlusteenust Hispaanias, võib maksta neljaminutilise kõne eest 5,92 eurot ja niisuguse kõne vastuvõtmise eest kuni 4,48 eurot. Prantsusmaa tarbija, kes reisib Itaalias, võiks maksta mobiilside rändlusteenuse eest 4,72 eurot, samas kui Saksamaa tarbija, kes Ühendkuningriigis mobiiltelefoniga helistab, maksab kuni 6,36 eurot. Mõnele tarbijale pakutakse aga veel nöörivamaid hindu: austerlane võiks Maltalt koju helistades maksta neljaminutilise kõne eest 9,51 eurot. Hispaania tarbija, kes kasutab mobiilside rändlusteenust Lätis, võiks maksta samasuguse neljaminutilise kõne eest koju kuni 9,19 eurot ja küproslane Belgiast koju helistades - 12,00 eurot. Iiri tarbija, kes kasutab mobiilside rändlusteenust Maltal, võiks maksta neljaminutilise kõne eest koju isegi 13,16 eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.