Pärnu kerkib nagu taigen üle kausiserva linnapiiri taha küladesse

Eraldatusega harjunud hajakülade elanikud peavad leppima sellega, et nende õue alla kerkivad rahvasuus kirbuküladeks kutsutavad uusasumid ja kõiki naabreid enam ei tuntagi, liiatigi siis teretatakse, kirjutas Pärnu Postimees.

Audru valla rahvastik kasvab keskmiselt 120 inimese võrra aastas, enamik neist asub elama võimalikult linna lähedale Papsaarde, kus maju kerkib tihedalt mõlemal pool Lihula maanteed, Audru jõe ääres ning Valgeranna ristmiku lähedastes uuselurajoonides. Kuid vilgas elu käib kaugemalgi - Audrurannas piki mereranda ja rebasefarmi taga Tiigi suvilates, kus aasta ringi elamiseks on ümber ehitatud juba ligi pool suvemajadest.

Audru keskuse, Lihula maantee, Vana-Pärnu ja mere vaheline ala kubiseb menetlusel või menetletud detailplaneeringutest, mille eesmärk on muuta maatulundusmaa elamumaaks ning jagada elamukruntideks. Kui see kõik kunagi teoks saab, lookleks sel alal linnaline tiheasustus Vana-Pärnust Audru keskuseni.

Planeeringuid on algatatud ligi 200, neist 80 protsenti tahab muuta maa otstarvet. Ja kuna arendajate surve on niivõrd suur, tuleb olukord mõistlikult lahendada, et ei kannataks keskkond ega senised elanikud. Seepärast koostab vald uut üldplaneeringut.

Audru valla majandusnõunik Siim Suursild nentis, et levinud arvamusest erinevalt ei tee uusasunikud valda paugupealt jõukaks. Elamute massiline kerkimine toob vallale juurde rea maksumaksjaid, kuid ka kohustusi, mida lisasissetulekud ei pruugi katta.

"Tekib küsimus: miks me seda teeme? Perspektiivi pärast. Uutest elanikest hakkab ülejäänud vallale tulu tõusma tulevikus, kui lapsed on koolitatud ja vanemad pole veel pensionile jäänud," põhjendas nõunik.

Sauga valdagi tuleb igal aastal sadakond elanikku juurde. Populaarne on Sauga jõe ümbrus lennuvälja taga Eametsas ja Pärnu jõe äärne Tammiste külas. Sauga vald koostab üldplaneeringut, mille järgi potentsiaalne elamumaa ulatub piki Rakvere maanteed Tammistest Sindi raudteesillani.

Abivallavanem Harri Aas selgitas, et päris igale poole, kuhu arendajad soovivad, vald maid elamutealaks kruntida ei luba. Näiteks keelduti algatamast planeeringut kitsal pikal maatükil keset metsa, mida muust tsivilisatsioonist eraldas raudtee.

Paikuse valla arhitekt Kadri Karjus arvab, et nende vallas on inimesed hoogsa kinnisvaraarendamisega võitnud kas või sellepärast, et vee- ja kanalisatsioonitorustikud tulevad lähemale.

"Meie oleme planeeringute algatamise juures seda püüdnud arvestada, kirjutame lähteülesandesse kruntide minimaalsed suurused Silla külas, eriti veel seal, kus on kõrghaljastusega alad," rääkis Karjus valla kõige tihedamast alast Reiu jõega paralleelselt kulgevas paigas.

Paikuse vallas on hoogsalt arenevas Silla külas rajamisel Jõekalda ja Seenemetsa elamurajoonis mõlemas 70 krunti, Orus 35 ja Kodaras 25 krunti. Hea asfaltteega Seljametsa külla tuleb 60 krunti, kuid sealt veidi edasi Tammuru külla ei ole elamuehitust veel kavandatud, sest valla üldplaneeringus on see tootmispiirkond.

Tahkuranna valla elanike arv kasvab 50-60 inimese võrra aastas. Juba kehtestatud detailplaneeringute põhjal on praegu võimalus ehitada valda juurde pool tuhat elamut, menetlemisel planeeringute põhjal teist niisama palju.

"Kui eeldame, et pere on keskmiselt kolmeliikmeline, lisanduks valla senisele 2200 inimesele 3000, see läheb paljuks," leidis Tahkuranna vallavanem Eeri Tammik.

Vald on keeldunud esialgu kuni aasta lõpuni üldplaneeringuga mitte kooskõlas planeeringute algatamisest, sest loodab valla terviklikule arendamisele tuge teemaplaneeringust.

Nii pole vald lubanud lagedale Reiu põllule elamuarendust praegu teha, sest üldplaneeringu järgi on seal väärtuslik põllumaa, küll on elamud lubatud Reiu külla jõe äärde ja mere poole külge.