Pruun kuld kütab Virumaa kuumaks

Põlevkivi kasutamise arengukava koostava komisjoniga käsikäes käima lükatud ümarlauaga üritab valitsus anda uute kaevanduste avamisele võimalikult laia kõlapinda.

Seda vähemalt ideaalis, sest juba on kuulda skeptilisi hinnanguid, et ju see jälle üks farss ole.

Vusserdamise hõngu on tunda juba sellestki, et kui oma pool aastat räägiti vaid 15 uuest kaeveloa taotlusest, siis 9. oktoobriks oli nimekirja teadmata kust lisandunud veel üks taotlus. Võimalik, et tegemist on ühele alale esitatud kahe taotlusega - Aidu kaevevälja läänepoolsele laiendusele on Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Aidu Oil ja eraisik Priit Piilman esitanud täpselt samade andmetega taotlused. Olgu öeldud, et "eraisik" Piilman on VKG Grupi suuromanik. Ja ikkagi, miks siis neid taotlusi ühtäkki eraldi peaks käsitlema?

Olgu kuidas on, aga Virumaalt on algust saamas põlevkivisaaga, mis ähvardab valede otsuste puhul teiseks fosforiidisõjaks paisuda. Kõik sõltub valitsuse komisjonist, õigemini sellest, kui nutikalt suudab viimane erimeelsustega osapooli lepitada ja arengukava sellisel moel kokku kirjutada, et hundid, st õlijanus ärimehed söönuks saaks ja lambad, st kohalik rahvas terveks jääks.

Uute kaeveväljade aladele on veel keskkonnamõjude hindamine tegemata. Võib väita, et jagame load välja, küllap siis jõuab ka hindamised teha. Aga vaevalt leidub isegi viimases Ida-Viru kolkakülas lihtsameelseid, kes uskuma jääksid, et hindamisakti puudumine suurfirmasid koppa maasse löömast takistaks, kui vaid luba käes.