Setomaa ei ole probleem, vaid võimalus!

Jaanus Viese 15. november 2006, 00:00

Setomaal on võimalusi nii kohalikele kui ka sissetulnud ettevõtjatele. Pihkva lähedus, väljakujunenud kultuurimärk Setomaa ja suhteliselt odavad kinnisvarahinnad loovad head eeldused alustamiseks nii mikro- kui ka väikese suurusega ettevõtetele.

Vaatamata suhteliselt väikesele elanike arvule (tööealisi 3500), on Setomaa ettevõtlus leidmas oma nägu. Olgu selleks majutusettevõte Piusa ürgorus, kus on haavapalgist hooned ja suitsusaun. Või talupiimast kohupiimatooteid valmistav meierei, kes tõestab, et piimatööstus saab olla elujõuline ka üheksa töötajaga. Või naeratuse saatel unustuse hõlma vajunud rahvalaule esitav noorte lauluansambel, mis oodatud esineja Lõuna-Eesti suurüritustel. Kõiki neid ettevõtmisi iseloomustab üks märksõna - nad on loomulikud.

Kuigi noorte väljaränne Setomaalt on endiselt suur, on viimastel aastatel siia kodu ja ettevõtte loonud mitmed noored pered.

Setomaal kohtab inimesi, kes võiksid nautida kõiki tänapäevaseid mugavusi, kuid ometi eelistavad nad oma kodus elada ilma kraaniveeta, kütta maja puudega ja kasutada kuivkäimlat. Samas näivad need inimesed õnnelikud ja elust pakatavad. Pealinnas sääraseid naljalt ei kohta. Võib-olla siin peitub üks Setomaa võimalustest - pakkuda ehedat. Ja mitte vaid kultuuri, aga ka põllunduse, turismi ja tootmise valdkonnas.

Setomaa majandusel on ka mõned pidurid, millega tuleb arvestada ja neid jõudumööda vähendada. Näiteks suurte vahemaade tõttu on siinsel mahetalunikul raske turustada vilja ja see läheb enamasti loomasöödaks. Juhul kui keskkonnakaitsjad lubaks taas käivitada Piusa jõel mõne veski, saaks mõni ettevõtja toota mahejahust saia, mis haakub suurepäraselt Setomaa eripäraga - ürgne ja loomulik.

Ettevõtlust pärsib ka paljude elanike negatiivne suhtumine Setomaa edasisse arengusse. Eriti vanemate inimeste pessimistlik hoiak mõjutab noorte otsuseid.

Setomaa ettevõtlusel on varuks veel ka üks seni vähekasutatud sihtrühm, s-o Venemaa turg. Ainuüksi Setomaa lähistel asuvas arenevas Pihkva linnas elab 400 000 elanikku, kelle ostujõud pidevalt kasvab.

Septembris peetud Setomaa ettevõtlusfoorumil osales ka üks Karjala esindaja, kes rääkis, et Karjalasse, Soome poolele on rajatud veekeskus, mille peamised kliendid on Venemaalt. Viimaste kohaletoomiseks kasutatakse eribusse, mis saavad piirilt kiirendatud korras läbi. Ka Värskas on veekeskus valmimas ja tõenäoliselt saaks sealgi rakendada midagi sarnast.

Ettevõtlusfoorum kinnitas, et kohalikku kultuuri ja ettevõtlust aitab elus hoida vaid selle igapäevane rakendamine. Olgu selleks siis palkmaja mees, kes ehitab uued palkhooned traditsioonilise seto kindlustalu põhimõttel või kohalik kunstnik, kes kasutab seto rahvusmustreid käsitsi tehtud tapeedi valmistamisel.

Setomaa ettevõtlusfoorumi kõige intrigeerivam mõttekäik oli Maaelu Arengu Instituudi esindaja Indrek Kärneri hüpotees, mille järgi võib Kagu-Eesti elanikkond eestlaste sisserände arvel hakata suurenema, kui Tallinna ja Tartusse on asunud elama kriitiline mass võõrtööjõudu. Kagu-Eestist aga avaneb võimalus elada oma rahva keskel suhteliselt hõredas asustuses.

Kui lisada riigi poolt ellukutsutud Setomaa arenguprogramm ja setode aktiivsus mittetulundusühingute loomisel, siis on Setomaal piisavalt arenguvõimalusi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:23
    Otsi:

    Ava täpsem otsing