Christel Karits • 16. november 2006 kell 22:00

'Meeste varjupaik' tabab kümnesse

VAT teater lubab puhast nalja ja seda te ka saate. Kristof Magnussoni "Meeste varjupaik" kätkeb endas kõike, mida üks hea komöödia sisaldama peab - vaimukalt teravat teksti, situatsioonikoomikat ning selgelt väljajoonistuvaid karaktereid.

Sakslasest lavastaja Christian Römeri kiituseks tuleb öelda, et ta pole neist naerutamise võimalustest ühtki kasutamata jätnud. Tulemuseks on suurepärane meelelahutus, millel tegelikult sügavam alltekst.

Nii et olge valmis enese elust lavalolijate omaga sarnast leidma ning seega nii mõnigi kord äratundmisrõõmus iseenda üle naerma.

Sündmused kulgevad ühe kaubanduskeskuse kütteruumis, kuhu neli meest end ostuhullude abikaasade eest pärast laupäevaseid tihedaid osturallisid peidavad. Purgiõlu, pitsa ja vanast telerist tulev jalgpall. Milline idüll ilma naisteta!

Tõelised probleemid aga ei hüüa tulles.

Publiku ees on võrdselt tugev ja nauditav nelik. Kümnest punktist üheksa ja pool, sest alati saab veel paremini. Igal juhul pikka iga neile!

Hetkel kuum