Tuuli ei raiska raha tühjale-tähjale

C.H. Jakobsoni nimelise gümnaasiumi õpilane Tuuli saab taskuraha emalt. Tal pole kindlat summat, mille ema annab iga kuu vaid tütarlaps saab raha vastavalt vajadusele.

Tuuli kasutab rohkem sularaha kui pangakaarti, kuna leiab, et sellega on kergem arveldada ja ülevaade rahast on parem. Raha kulub Tuulil peamiselt üritustele. Kuna ta on õpilasesinduses, tuleb tihti käia laagrites ja koolitustel, mis nõuavad taskurahast oma osa. Keskmiselt 350 krooni kuus kulub neiul koolisöögile ja maiustustele .

Kuna Tuuli elab linnast väljas, on aeg-ajalt, kui ema talle järele ei saa tulla, vajalikud bussisõiduraha ning kuukaart. Vahel armastab Tuuli ka pidudel käia ning siis eraldab ta oma rahast keskmisel 100-150 krooni, olenevalt peost.

Poodides käib ta koos ema või sõbrannaga ning proovib osta rohkem asju korraga, sest siis ei pea seal nii tihti käima. Umbes iga poole aasta tagant käib neiu Londonis, kus elab tema vend. Ta üritab riieteraha hoida selleks puhuks, sest seal on valik suurem. Neiu ei osta asju uisapäisa ning talle on oluline rõivaeseme hinna ja kvaliteedi suhe.

Suvel on Tuuli käinud tuttavate juures lapsehoidjaks, kus on teeninud päevas sada krooni. Tööd neiu ise ei otsi, kuid kui pakutakse, siis ära ka ei ütle. Tuuli leiab, et suvi on siiski rohkem puhkamiseks ja tööd jõuab ta ka hiljem teha.

Tütarlaps ei ole kunagi raha kogunud. Ta on arvamusel, et kui tunneb vajadust millegi järele, mis ta õnnelikuks teeb, siis ostab selle kõhklemata.

Autor: Sirli Lellep