Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Värske lavaveri näitab end NOs
Tuleval neljapäeval esietendub NO teatris lavakunstikooli ning teatri koostööprojektina Anton Tšehhovi "Kajakas". Huvilistel tasub kiirustada, sest lavastust mängitakse vaid loetud arv kordi.
Lavastaja ja lavakooli juhataja Ingo Normeti hinnangul on "Kajaka" mängimine lavakooli üliõpilastele oivaliseks võimaluseks õppida tundma inimkäitumise paradokse. Publikule samas aga oivaliseks võimaluseks näha uue teatripõlvkonna tulemist ja nende hoiakuid.
"Kajakas" algab tuttava sügisese pildiga Sorini mõisa aias: lai allee viib järve äärde. Peagi valmivas lavastuses on tee aga tõkestatud ajutise lavaga, nii et järve pole näha. Jakov ja teised töömehed ehitavad lava. Mõned toolid. Tulevad Maša ja Medvedenko. Edasine on pöördumatu tee armastuse ning koos sellega ka armastuse ebaõnnestumise poole. Tunded on suured, otsused julged ja ideaalid kõrged, kuid ometi ei olda õnnelikud. Vaadatakse vaid kajaka topist ning korratakse, et enam ei mäleta.
Lavastaja Ingo Normeti sõnul on põhjused, miks just "Kajakas", põhjuste olulisuse tõttu raskesti sõnastatavad.
"Kerge on öelda, et siin on tugevad arhetüüpsed konfliktid, armastus ja armukadedus, inimeste allutamine ja vastupanu, professionaalse kunsti ja uue tulemise lepitamatud vastuolud, näidendis on rõõmu ja näidendis on surm," räägib Normet. Tema sõnul on Tšehhovil õnnestunud väga rasked teemad elegantse kergusega laiali jaotada ja kirjutada suurepärased rollid.
Lavastaja Ingo Normet on teinud näidendile ka uue tõlke, milles püüdnud vältida traditsioonilisi vene dramaturgia tõlkimise karisid, kus elav sisu kaob etnograafia taha. Lavastaja sõnul toetus ta tõlke tegemisel Mati Undi kogemusele, kes tõlkis "Vanemuisele" Tšehhovi "Kirsiaia" ning ka inglise dramaturgi Martin Crimpi uuele ingliskeelsele versioonile. Seega on lavale jõudev üle aastakümnete värske ja nüüdisaegne "Kajakas".
30. novembril tähistatakse NO teatris "Kajaka" etendusega Voldemar Panso sünniaastapäeva ja antakse taas välja Panso-nimeline teatritudengi preemia.
Sel sügistalvel mängitakse lavastust vaid kuuel korral, plaanis on juba ka kolm lisaetendust jaanuaris. Pärast neid etendusi sõidavad noored paariks kuuks Inglismaale õppima ning naasevad märtsi lõpus.
NO teatri turundusjuhi Viktoria Toomepere sõnul on huvi etenduste vastu olnud suur ning pileteid on ette broneeritud palju, seetõttu planeeritakse ilmselt veel mõni lisaetendus märtsi lõppu-aprilli.
Autor: Ülle Hallik