Hinnarallist võitsid kõige enam just pangad

Kinnisvaraturg viis aastat tagasi. 2001. aasta sügisel kirjutas Äripäev, et kinnisvaraturg on viimase aastaga kasvanud rohkem, kui keegi ennustada oskas.

Eriti jõuliselt väljendub see elamispindade hinnarallis, mis järgmisel aastal küll mõnevõrra tuure maha võtab, kuid olulist tagasilööki kindlasti ei tule.

Suure tõenäosusega kestab korterituru liikumine arendajatele soodsas suunas veel vähemalt aasta-paar.

Elamuehitusbuumist võidavad ent loomulikult ka krediidiasutused, tulevased haldajad ja kindlustuskontorid, kusjuures kõik riskid koonduvad ostja pea kohale, kelle rahakoti arvelt kogu see mäng toimub.

Hetkeseis: kinnisvaraturg on seni vaid kasvanud - ja ikka rohkem, kui ennustatud. Vastupidiselt ennustusele pole ühtegi tõsiseltvõetavat tagasilööki veel tulnud, elamispindade hinnaralli on endiselt kõige kiirem. Elamubuumist võidavad nüüdki enim pangad, aga ka haldajad ja kindlustajad. Endiselt maksab tarbija kogu peo kinni.

Spekulandid võivad tänavu sügisel kinnisvaraturust suu puhtaks pühkida, sest hinnad praktiliselt ei liigu ning korterid seisavad. Pakkumisi on palju ning ostjad äraootaval seisukohal.

Kui võrrelda viimase kuu keskmisi hindu ning pakkumiste hulka näiteks Mustamäe turul (vt vasakul), võib tõdeda, et toimunud pole praktiliselt midagi. Keskmine hind tammub 22 000 ja 23 000 krooni vahel ning pakkumisi on endiselt umbes 500. Eelmisel aastal samal ajal toimus aga mägede turul kõigi aegade suurim ralli. Pelga kuu ajaga tõusis ruutmeetri hind kaks ja pool tuhat krooni, nõnda et kahetoalise korteriga õnnestus spekulandil teenida tublisti enam kui sada tuhat krooni. Pakkumisi oli toona turul üle viie korra vähem, mistõttu korteri müügiga polnud probleeme.