Uudised
20. november 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raamatukoi veebipood lõi ise tarkvara

Öeldakse, et kui firma töötab levinud ärimudeli järgi, pole mõtet ise tarkvara luua. Laiatarbe majandustarkvara vastab standardiseeritud äriprotsessidele. Üksikud ettevõtted, mis kasutavad äris ainulaadset mudelit, vajavad just neile loodud tarkvaralahendust, sest karbitooted ei sobi kokku nende äriprotsessiga.

Raamatupoodi raamatukoi.ee pidav Kuutõrvaja OÜ tegutseb üheksandat aastat. Ettevõttes töötab 11 inimest. 2002. aastal avati lisaks internetipoele päriskauplus. Raamatukoi laos on 100 000 eksemplari raamatuid, veebipoe käive oli eelmisel aastal ligikaudu kolm miljonit krooni.

Müügimahtude suurenedes seisis Kuutõrvaja teelahkmel, kas osta valmis laotarkvara või ehitada oma jõududega endale sobiv lahendus.

Otsus kirjutada ise laotarkvara sündis kiiresti. Kuutõrvaja omanike Gunnar Koppeli ja Margo Matsina sõnul oli põhjuseid mitu: polnud raha, millega saanuks osta sobiva lahenduse, ning kardeti, et ostetav süsteem katab vaid firma hetkevajadused, kuid muudatuste sisseviimine on keeruline ja kallis. "Ise lahendust kirjutades määrad ja järgid organisatsiooni loogikat. Valmislahenduse korral pead oma ettevõtet tehnoloogia järgi painutama," kinnitab Koppel.

Tema sõnulon raske anda arendajale edasi oma peas olevat nägemust tulevikuarengutest ja neile vastavatest tehnoloogilistest vajadustest. "Muutusi tuleb ette üsna sageli. Natuke kohendad siit, natuke sealt. Sätid üht asja paremaks, lisad uue funktsiooni. Keskmiselt korra nädalas midagi ikka sätid," lisab ta.

Kuutõrvaja laotarkvara arendatakse etappide kaupa. Kui on vaja juurde uut funktsiooni, siis see ka kiirelt lisatakse. Nii arendades ei saa süsteem kunagi valmis, kinnitab Koppel. "Muidugi on vahetasemed, kus arengut eriti ei toimu, ja hüpped, kus viiakse sisse suuremad muudatused," räägib ta.

Koppeli sõnul on nende lahendus projekteeritud nii, et andmeid oleks võimalik vajadusel mõne muu andmebaasi jaoks lihtsasti teisendada. Siis ei tekita ka ülemineku mõte mingit peavalu, lisab ta.

"Oma tarbeks tarkvara arendamine on nagu endale maja ehitamine ehk pidev protsess, mida rahas mõõtes liialdad üht- või teistpidi," tõdeb Koppel. "Ma ei püüagi seda objektiivselt hinnata, meile on meie lähenemine omasem ja annab suurema paindlikkuse," märgib ta.

Kuutõrvaja kaasosaniku Margo Matsina sõnul alustati veebipoega hobi korras. Suur osa firma stardikapitalist seisnes ühe osaniku IT-teadmistes ja nii polnud põhjust kaaludagi, kas osta tarkvara või teha ise.

Mis juhtub, kui firmast ainus tarkvaraarendaja lahkub? "Vaevalt mõnelt väiksemalt tarkvarafirmalt sama töö ostmine vähem riskantne oleks," pareerib Matsina küsimust.

Sageli arvatakse firmades, et nende äriprotsess on ainulaadne ning selle jaoks peab kirjutama isikliku tarkvara. Praktika näitab, et enamik levinud tarkvarasid toetab ka firmaomanikule ainulaadsena tunduvat ärimudelit.

Ise kirjutamise või valmistarkvara ostmise kasuks otsustamisel võrreldakse raha-, aja- ja inimressursi kulu. Mida spetsiifilisemad on protsessid, seda suurema tõenäosusega osutub otstarbekamaks spetsiaaltarkvara.

IT-firma Usesoft partneri Randel Uibo sõnul tekib alati küsimus, kui spetsiifilised need protsessid ikka on ehk kas on tegemist tõesti uuendusliku lähenemisega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise, või saab protsesse teisiti otstarbekamalt teostada.

"Standardtarkvara sisaldab tavaliselt palju oskusteavet, mis on sinna koondatud vastava valdkonna tippspetsialistide poolt, seega tasub alati kaaluda, kas kohandada ettevõtte protsesse tarkvaraga või kohandada tarkvara vastavalt protsessidele," selgitab Uibo.

Varem MicroLinkis tarkvaraarenduse äriliini juhina töötanud Norby Telecomi juhatuse esimehe Oleg Shvaikovsky sõnul satuvad paljud firmad valiku ette, kas osta valmistarkvara või tellida/arendada tarkvara enda jaoks ise. Valmistarkvara kasuks räägivad kiire juurutus ja üldjuhul soodsam hind. Ise arendamise poolt on aga see, et tarkvara on siis kohandatud täpselt vastavalt äriprotsessile.

Seega tuleb teha valik, kas kohandada enda äriprotsessid vastavalt tarkvarale - valides valmistarkvara - või luua tarkvara täpselt vastavalt enda äriprotsessile.

Oleg Shvaikovsky kinnitusel peaks oma äriprotsessi unikaalsuses veendunud ettevõte looma tarkvara vastavalt äriprotsessile.

Autor: Lauri Levo