Kruiisisadama äriidee upub

Kolm Saaremaa sadama töötajat ja turvamees on sel aastal näinud seitset kruiisilaeva, millel seilas 4909 reisijat, kuid mitu neist maabus, pole teada. Algselt oli plaanis kümmekond külastust, kuid kahel korral segas ilm ja ühel juhul läks kruiisikorraldaja pankrotti.

Riigile kuuluv Tallinna Sadam on projekti investeerinud 135,25 miljonit krooni, millele lisanduvad tee-ehitus ja muud tööd. Seega kokku ligi 200 miljonit krooni. Regionaalarengu soodustamise sildi all rajatud sadama tasuvusaeg on 30-35 aastat. Sadama majandamiskulusid omanik ei avalda.

Aprillis sadamaehitust vaatamas käinud majandusminister Edgar Savisaar väitis, et sadam on kogu Lääne-Eesti arengumootoriks ning toob töökohti ja investeeringuid. "Eestis on vähe niisuguseid paiku, kuhu valitsus korraga nii palju raha paneks," rääkis Savisaar toona ajakirjanduses.

"Meie jaoks on Saaremaa sadam äriprojekt, millel on ka regionaalne tähtsus, kuid mis peab ennast majanduslikult ära tasuma," ütles Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand, kuid lisas, et sadama üsna pika tasuvusajaga on arvestatud. "Saaremaa on just turismi seisukohalt väga atraktiivne koht ning me usume, et koostöös kõigi osapooltega on võimalik sadama abil Saaremaad rohkem tutvustada ja sedakaudu ka regiooni majanduselu arendada," rääkis Kaljurand.

Olulist reisijate lisa oodatakse regulaarliinidelt, kuid kes, kuhu ja millal sõitma hakkab, pole teada. Tallinna Sadama teatel tehkase praegu eeltööd võimaliku laevaliini avamiseks Saaremaa ja Turu vahel. "See sõltub sellest, kas leiab sobiva laeva ja piisavalt riskialti investori, sest kindlasti ruttu ta tagasi teenima ei hakka," märkis Arensburg Reiside juhataja Margus Mölder.

Nii jääbki teadmata, miks on äriettevõte investeerinud suure hulga raha vähetulusasse sadamasse.

Süvasadama omanik Tallinna Sadam loodab, et projekt tasub end ära 30-35 aastaga.

"Oleme ka ise küsinud Tallinna Sadama eelmistelt juhtkondadelt samu küsimusi - mis on Saaremaa sadama mõte ja kas on olemas selle projekti majandusliku põhjenduse uuring. Vastuseid saanud ei ole. Nii jäigi vaid arvata, et otsus ehitada sinna sadam tugines poliitilistele, mitte majanduslikele kaalutlustele," rääkis Sadamaoperaatorite Liidu tegevjuht Ago Tiiman. Tema arvates tõestab see, et riigile ei ole Tallinna Sadam tavapärane äriettevõte, vaid riikliku sotsiaal- või regionaalpoliitika elluviimise asutus.

Seda enam, et kuna sadam on ehitatud reisisadamaks, ei liigu sealtkaudu kaubavoogusid, ja Tiimani sõnul pole sadamaoperaatorid huvitatud seal tegutsemisest.

Endise Tallinna Sadama juhi Riho Rasmanni selgitusel eeldab kaubavedu raudtee olemasolu või lähedal asuvaid metsavarumise või kaevandamise kohti, mida Saaremaal ei ole.