Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võimekas majandustarkvara vajab korralikku juurutamist

    Milliseid eeliseid annab ühtne, kõiki valdkondi kattev tarkvara? "Peamine on see, et ei ole vaja erinevaid tarkvarasid ega andmete muundamist, kõik vajalikud andmed on ühes süsteemis koos ning puudub vajadus andmebaaside liitmiste järele," selgitas JYSKi IT-juht Kaspars Osis esmast eelist.
    "Kasutame Microsoft Dynamics Navisioni, mille ettevõtte töösse integreerimine võttis meil aega kolm kuud," rääkis Osis. "Integreerimine on kallis lõbu, mistõttu hiljem mõnele teisele majandustarkvarale hüpata ei ole mõtet, seega tuleb tarkvarasse investeerides kindel olla, et see vajadused rahuldab," lisas Osis.
    Ühtse süsteemi eelistest tõi Osis välja ka tõsiasja, et andmed liiguvad kiiresti vahepeal liideseid või erinevaid süsteeme läbimata. "Näiteks, kui teises riigis ühes meie kauplustest laoseis muutub, keegi midagi ostab, kassas midagi muutub, on kõigil, kel on piisavalt õigusi, võimalik seda kohe vaadata vastava mooduli abil," selgitas Osis.
    Segadust tarkvara võimalusterohkus aga ei tekita, kuna kasutajale tehakse kättesaadavaks ainult moodulid, mida too oma tööks vajab.
    Kahe kasutusaasta jooksul pole Osise sõnul tarkvaras otseselt vigu esinenud, kuid täiendamine toimub pidevalt. "Sellise süsteemi kasutuselevõtt on pikk koostööprotsess partneriga, kes tarkvara meile sobivaks kohandab ning meie töötajad seda kasutama õpetab," lisas ta.
    JYSKi pearaamatupidaja Taive Sinisalu arvates pakub Dynamics Navision teistest majandustarkvaradest ka rohkem võimalusi, kui vaid osata neid ära kasutada. "Oluline on ka, et programm ei ole jäik ning seda annab vajaduse korral täiendada," rääkis Sinisalu.
    "Ühtse lahenduse juures on hea, et on vähem lisatööd andmete sisestamisel ning inimlikel vigadel vähem ruumi omavolitseda," lisas Sinisalu Dynamicsi-laadse süsteemi eeliste kohta.
    Tarkvaraga võib Sinisalu arvates ka rahule jääda. Varem on ta kokku puutunud ka teiste tootjate majandustarkvaraga nagu Merit Aktiva, Merit Palk, Hansa First Office jt. Navisioniga töötab Sinisalu internetipõhiselt ning tegeleb regulaarselt kogu raamatupidamise arvestusega.
    Microsoft Dynamics Navision (MDN) on kohalikul turul majandustarkvara HansaWorld Enterprise'i peamiseks konkurendiks.
    MDNi eelis on kahtlemata tema kuulumine Microsofti tooteportfelli, mis tagab talle suurema turunduseelarve ja tihedama koostöö, sidudes teda Microsofti teiste toodetega.
    Puudustest on vast kõige olulisem seesama seotus Microsoftiga, mis ei võimalda MDNi rakendada väljaspool Microsofti pakutavat keskkonda. Samuti on ebaselge, milliseks kujuneb MDNi tulevik, sest Microsoft üritab oma majandustarkvaraportfellis olevad tooted koondada tasapisi üheks n-ö uue põlvkonna tooteks.
    Sellist majandustarkvara, mis kataks kõik ettevõtte vajadused, minu teada ei olegi veel olemas, kuid nt HansaWorld Enterprise on viinud ühtsesse süsteemi lisaks klassikalisele majandusarvestusele ka kliendisuhtlust hõlbustavad rakendused. Kasu sellest on kõige otsesemalt tunda väikestes ja keskmise suurusega firmades, kus IT-eelarve ei võimalda luua kokkuvõttes kordades kallimaid erinevatest tarkvarasüsteemidest koosnevaid lahendusi.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.