Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeleolukas näitus Johani ja Liimandi teostest
Kunstihuvilistel on võimalik Kumus tutvuda "Pallase" koolkonna säravamate tähtede Andrus Johani ja Kaarel Liimandi loominguga.
Tänavu sajandat sünniaastapäeva tähistavate Andrus Johani (1906-1941) ja Kaarel Liimandi (1906-1941) elus oli palju sarnast. Mõlemad õppisid kõigepealt Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, kust siirdusid "Pallsesse", mille lõpetasid 1933. aastal juba küpsete kunstnikena. Mõlemad mehed käsid 1934. aastal õpireisil Nõukogude Liidus ja 1937. aastal Pariisis.
Kui 1940. aastal kehtestati Eestis Nõukogude kord, olid nii Johani kui ka Liimand innukad nõukogude kunstielu korraldajad. Johani kuulus 1941. aastal nn rahvakaitseväkke, langes sakslaste kätte vangi ja mõrvati 18. augustil Tartu lähistel. Liimand hukkus augustis 1941 hävituspataljoni võitlejana Pihkva lähistel.
"Realistidena kompisid mõlemad kunstnikud tõsise huviga ilusa ja inetu piire, tegelesid tavaliste inimestega, kelle terase silmaga nähtud lugusid nad jutustasid," kommenteerib näituse kuraator kunstiteadlane Tiina Abel. Ta toob näiteks Liimandi teostega "Kartulivõtjad", "Sügis" ja "Poiss punastes pükstes" ning Johani maalidega "Pesutriikijad", "Kõrtsis", "Ema" jt.
Mõlemad kunstnikud olid suurepärased portretistid. Liimandilt on pärit meeldejäävad Aino Bachi ja Debora Vaarandit ning Johanilt mitu oma abikaasat kujutavat teost. Mõlemad kunstnikud on lõuendeile jäädvustanud lummavaid linnavaateid nii Tartust kui ka Pariisist.
"Nende põgus, kuigi tihe seotus nõukogude võimuga selle kehtestamise esimesel aastal aitas paradoksaalsel viisil hiljem elavana hoida Pallase kui erakordse vormikultuuriga maalikoolkonna müüti," nendib Tiina Abel.
Autor: Tiina Kolk