• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionile minek nõuab raha kogumist

    Õitsva tarbimisbuumi ajal võiks kõik inimesed veidi mõelda kaugema tuleviku peale, kui iga kuu palk enam kontole ei laeku ning hakkama tuleb saada pensionirahadest ja muudest kogutud säästudest.
    Ehkki galopeerivast majanduskasvust tingitud tugeva maksulaekumise tõttu võib tunduda, et tulevikus saab hakkama vaid riikliku pensioniga, ei maksa sellele lootma jääda, kuna elanikkond vananeb ja töökäsi jääb pikas perspektiivis muudkui vähemaks.
    Ainsaks väljapääsuks on koguda pensionile mineku eaks endale piisav kogus varandust, mis aitaks elu väärikalt lõpuni saata. Ideaaljuhul võiks vajalik rahaports olla käes juba 50. või koguni 40. eluaastaks. Problemaatiliseks teeb selle aga lühike kogumiperiood ja pikk raha kasutusperiood.
    Oletades, et hetkel raha kogumist alustanud 30aastane inimene läheb pensionile 65aastaselt ja elab 85. eluaastani, ulatuks raha kogumisperiood 35 aastani ja kasutusperiood 20 aastani. Kui soovida aga juba 50aastaselt aeg maha võtta, peaks 35 pensioniaasta raha ära koguma 20 aasta jooksul.
    Hetkel on Eestis keskmine pension 2942 krooni ja keskmine netopalk 7261 kroonini (brutopalk 9068 krooni). Ehk keskmise pensioni ja palga suhe ulatub 40,5%ni.
    Arvestades, et aasta esimese kümne kuuga on laekunud riigikassasse sotsiaalmaksu ligi viiendiku võrra enam kui aasta eest, võib järgnevatel aastatel oodata, et riikliku pensioni kasv ületab keskmist palga kasvu.
    Samas kahanev ja vananev rahvastik seab meid tulevikus suure tõenäosusega olukorda, kus riiklik pensionitugi aitab inimestel vaid kuidagi hakkama saada.
    Enamik panku ja finantsnõustajaid leiab, et normaalseks äraelamiseks läheks vaja 2/3 viimase töökoha palgast. Seesami Elukindlustuse juhatuse esimees Erki Kilu sõnul on elamisväärse pensioni suurus väga individuaalne ja ta viskas üles küsimuse, et miks see peaks olema üldse väiksem kui viimase töökoha palk.
    Investeerimisportaal MSN Money toovad inimestele, kes soovivad enda jaoks normaalse pensioni välja kalkuleerida, alljärgneva mõttekäigu:
    Mõtle enda jaoks välja ideaalne palk. Lahuta eelnevast summast praegu makstavad eluasemelaenu- ja laste ülalpidamiskulud. Lisaks võib sealt maha võtta töölesõiduga seonduvad kulud, töörõivastusele, lõunasöökidele minevad arved ning praegu igakuiselt investeerivad summad pensionifondidesse ja väärtpaberitesse. Samas võivad vanaduspõlves kasvada ka kulud. Näiteks arstimitele ja ideaaljuhul ka hobidele ja reisimisele.
    Oletame, et investor soovib ise koguda endale sellise lisapensioni, mis moodustaks näiteks veerandi tema kuupalgast. Keskmise palga omanikule tähendaks see praegu umbes 2000 krooni. Seesami pensionikindluste kalkulaatori kohaselt peaks hetkel 63aastasel mehel olema sellise pensioni saamiseks kõrvale pandud 326 600 ja naisel 423 600 krooni.
    Nooremad peaks aga kindlasti arvestama raha ostujõudu vähendava inflatsiooniga.
    Kui järgneval 33 aastal on keskmine aastainflatsioon 3%, siis praegune 326 600 krooni oleks 2039. aastal ostujõult võrdne 866 000 krooniga. Selleks ajaks on tõenäoliselt tõusnud aga ka keskmine eluiga, mis tähendab, et raha peab olema kõrvale pandud sellest veelgi enam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Endised töötajad tahavad firmamatja kätte liikunud vanalinna restoranipidaja pankrotti
Umbes 25 aastat tegutsenud Tallinna vanalinna restorani Kalle Kusta operaatorfirma müüdi veidi üle aasta tagasi firmamatja Raul Pindiga seotud ettevõttele. Endised töötajad nõuavad nüüd ettevõtte pankrotti.
Umbes 25 aastat tegutsenud Tallinna vanalinna restorani Kalle Kusta operaatorfirma müüdi veidi üle aasta tagasi firmamatja Raul Pindiga seotud ettevõttele. Endised töötajad nõuavad nüüd ettevõtte pankrotti.