Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reklaamileid: Maksa kaardiga
Potsataja on tore, palju toredam kui siil. Ja Gena oli kindlasti nõukapõlvkonna laste jaoks üks olulisimaid isakujusid.
Pangakaartidega seondub mul aga värske kultuurišokk Berliinist.
Nimelt ei saanud kaardiga kusagil maksta. Kauplemine käis ainult sularahas. Klobistasin peos pangakaarte ja tundsin ennast natuke nagu tüssatuna, sest selgus lihtne loogika, et mänguraha eest reaalset võileiba ei saa. Olin näljas, kuni leidsin kalli poe, mis võttis vastu virtuaalraha. Nii palju kaardiga maksmisest.
Palju olulisem on aga see, et kampaania on suunatud just venekeelsele elanikkonnale. See tähendab, et venekeelne elanikkond on tunnistatud krediitkaardi jaoks kõlbulikuks.
See on tõsine edusamm integratsiooniprotsessis. Nii vaadates on tegemist lausa sotsiaalreklaamiga.
Autor: Margus Tamm