Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Mariliis Pinn
- 27. november 2006 kell 7:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Septembris oli väliskaubanduse kasvutempo selle aasta madalaim
Kui selle aasta esimese kaheksa kuuga kasvas väliskaubanduse käive võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 30%, siis septembris vaid 12%. 2006. aasta augustiga võrreldes vähenes käive 1%. Kasvutempo aeglustumist põhjustas ennekõike masinate ja seadmete ekspordi ja impordi vähenemine.
Eesti väliskaubanduse käive oli 2006. aasta septembris esialgsetel andmetel 23,6 miljardit krooni, teatas Statistikaamet.Tänavu septembris oli eksport 10,1 miljardit krooni (43% väliskaubanduse käibest), mis on eelmise aasta septembriga võrreldes 12% suurem ja 2006. aasta augustiga võrreldes 2% väiksem.Kaupade import moodustas 13,5 miljardit krooni (57% väliskaubanduse käibest), mis on eelmise aasta septembriga võrreldes 12% suurem ja 2006. aasta augustiga võrreldes samal tasemel.Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli septembris üle 3,3 miljardi krooni (2005. aasta septembris 3 miljardit krooni ja 2006. aasta augustis 3,2 miljardit krooni).Septembris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 64% ja SRÜ riikidesse 12% kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta septembris olid need näitajad vastavalt 77% ja 10%). Peamised sihtriigid olid Soome (16% kogu ekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%).Kaupade ekspordis suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes peamiselt metalli ja metalltoodete (484 miljoni krooni võrra), mineraalsete toodete (284 miljoni krooni võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (203 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (146 miljoni krooni võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (117 miljoni krooni võrra) eksport.Samal ajal vähenes märkimisväärselt masinate ja seadmete (349 miljoni krooni võrra) eksport.Septembris moodustas import Euroopa Liidu riikidest 75% ja SRÜ riikidest 14% kogu kaupade impordist (eelmise aasta septembris olid need näitajad vastavalt 77% ja 9%). Kõige rohkem veeti kaupu sisse Soomest (19% kogu impordist), Saksamaalt (13%) ning Venemaalt (12%).Kaupade impordis suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes kõige enam mineraalsete toodete (646 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (549 miljoni krooni võrra), kummi- ja plasttoodete (160 miljoni krooni võrra), metalli ja metalltoodete (157 miljoni krooni võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (155 miljoni krooni võrra) import. Samal ajal vähenes märkimisväärset ainult masinate ja seadmete (625 miljoni krooni võrra) import.- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.