• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Septembris oli väliskaubanduse kasvutempo selle aasta madalaim

    Kui selle aasta esimese kaheksa kuuga kasvas väliskaubanduse käive võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 30%, siis septembris vaid 12%. 2006. aasta augustiga võrreldes vähenes käive 1%. Kasvutempo aeglustumist põhjustas ennekõike masinate ja seadmete ekspordi ja impordi vähenemine.

    Eesti väliskaubanduse käive oli 2006. aasta septembris esialgsetel andmetel 23,6 miljardit krooni, teatas Statistikaamet.
    Tänavu septembris oli eksport 10,1 miljardit krooni (43% väliskaubanduse käibest), mis on eelmise aasta septembriga võrreldes 12% suurem ja 2006. aasta augustiga võrreldes 2% väiksem.
    Kaupade import moodustas 13,5 miljardit krooni (57% väliskaubanduse käibest), mis on eelmise aasta septembriga võrreldes 12% suurem ja 2006. aasta augustiga võrreldes samal tasemel.
    Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli septembris üle 3,3 miljardi krooni (2005. aasta septembris 3 miljardit krooni ja 2006. aasta augustis 3,2 miljardit krooni).
    Septembris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 64% ja SRÜ riikidesse 12% kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta septembris olid need näitajad vastavalt 77% ja 10%). Peamised sihtriigid olid Soome (16% kogu ekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%).
    Kaupade ekspordis suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes peamiselt metalli ja metalltoodete (484 miljoni krooni võrra), mineraalsete toodete (284 miljoni krooni võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (203 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (146 miljoni krooni võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (117 miljoni krooni võrra) eksport.
    Samal ajal vähenes märkimisväärselt masinate ja seadmete (349 miljoni krooni võrra) eksport.
    Septembris moodustas import Euroopa Liidu riikidest 75% ja SRÜ riikidest 14% kogu kaupade impordist (eelmise aasta septembris olid need näitajad vastavalt 77% ja 9%). Kõige rohkem veeti kaupu sisse Soomest (19% kogu impordist), Saksamaalt (13%) ning Venemaalt (12%).
    Kaupade impordis suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes kõige enam mineraalsete toodete (646 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (549 miljoni krooni võrra), kummi- ja plasttoodete (160 miljoni krooni võrra), metalli ja metalltoodete (157 miljoni krooni võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (155 miljoni krooni võrra) import. Samal ajal vähenes märkimisväärset ainult masinate ja seadmete (625 miljoni krooni võrra) import.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Lauri Läänemets: küpse mõtlemisega ärieliit on hõivamas sotside valimisprogrammi
Sotsiaaldemokraadid peavad tõsiselt peeglisse vaatama, kui meie väärtuste eestkõnelejateks on saamas erakonna asemel riigi ärieliit, kirjutab sotside uueks juhiks kandideeriv Lauri Läänemets.
Sotsiaaldemokraadid peavad tõsiselt peeglisse vaatama, kui meie väärtuste eestkõnelejateks on saamas erakonna asemel riigi ärieliit, kirjutab sotside uueks juhiks kandideeriv Lauri Läänemets.
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.