Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripäev liialdas järeldustes
Pärast statistikaameti 17. novembri pressiteate avaldamist ("III kvartalis jäi kinnisvara ostu-müügitehingute arv eelmise aasta tasemele") ilmus Äripäevas artikkel "Statistika moonutab kinnisvarahindu".
Peame vajalikuks selgitada, et kinnisvaratehingute keskmise väärtuse põhjal ei saa teha järeldusi eluruumi ruutmeetri hinna tõusu või languse kohta.
Notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingute statistika kajastab nende tehingute arvu ja koguväärtust, st üldist trendi kinnisvaraturul.
Kinnisvaratehingute puhul ei käi jutt ainult korteritest ja eramutest, vaid ka hoonestamata kinnistutest ja mitteeluhoonetest. Viimased hõlmasid III kvartalis ligi 30% kinnisvaraturust. Statistikaamet saab infot kahest allikast: notaritelt ja kinnisvarabüroodelt. Pressiteates oli kasutatud ainult notaritelt kogutud andmeid ostu-müügitehingute arvu ja koguväärtuse kohta. Need iseloomustavad ennekõike kinnisvaraturu üldist olukorda — aktiivsust, rahalist mahtu ja struktuuri.
Artikli autor väidab, et kuigi statistikaameti andmetel langes kolmandas kvartalis kinnisvaratehingute keskmine hind eelmise kvartaliga võrreldes 6%, jätkavad hinnad tegelikkuses tõusu. Keskmine kinnisvaratehingu väärtus sõltub kõigi ostetud-müüdud objektide suurusest, kvaliteedist, asukohast ning nõudlusest ja pakkumisest, mistõttu tehingute väärtus võib erineda mitu korda.
Teisisõnu - keskmine kinnisvaratehingu väärtus sisaldab nii tehingut Jõgevamaal, mille väärtus võib olla vaid 200 000 krooni, kui ka tehingut Kakumäel, mille väärtus on 8 miljonit. Tehingu keskmise väärtuse tõus või langus ei pruugi tingimata tähendada muutust ruutmeetri hinnas, vaid hoopis tehingute või asukoha struktuuris.
Kui väiksemate ostu-müügiobjektide arv madalamate hindadega piirkonnas kasvab, on tulemuseks tehingu keskmise väärtuse langus, ja vastupidi. Harilikult kujuneb tehingu keskmine väärtus kõigi nimetatud komponentide koosmõjul.
Õige infoallikas eluruumi ruutmeetri hinna kohta on siiski ruutmeetri keskmine ostu-müügihind, mida statistikaamet avaldab kinnisvarabüroodelt kogutud andmete põhjal kord kvartalis. Kolmanda kvartali andmed avaldatakse 15. detsembril.
Autor: Siret Sarapuu