Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasvuhoonegaasi hulk on kogu maailmas järsult kasvanud
Inimtegevusest tingitud
kasvuhoonegaasiheide on sel aastakümnel kiiresti kasvanud, selgub värskest
uurimistööst.
Kui 2000. aastal kasvas heide alla protsendi aastas, on kasvukiirus praegu 2,5 protsenti. Keskkonnaorganisatsiooni Global Carbon Projecti uurimistöö kohaselt on kasvukiirus tingitud kivisöe laialdasemast kasutamisest ning uute energiakasutamise tõhustamise meetodite puudumine, vahendas greengate.ee YLE-t.
Austraalia valitsuse uurimisasutuse CSIRO esindaja Mike Rapauchi sõnul sattus mullu atmosfääri 7,9 miljardit tonni süsihappegaasi 2000. aasta 6,8 miljardi tonniga võrreldes. See tähendab 2,5 protsendilist aastakasvu.
Ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni WMO hinnangul kiireneb süsihappegaasiheide. Uurija Corinne Le Quere sõnul tõhustus energiakasutus 1970. aastaist alates, kuid sel sajandil on senised energiatõhususe parandamise võtted end ammendanud. Teine süsihappegaasiheite kasvu oluline põhjus on naftahindade tõus, mille tõttu tarbijad kalduvad eelistama kliimavaenulikumat kivisütt.
On ka väidetud, et keskmise temperatuuri tõustes ei toimi “süsinikulõksud” ehk süsihappegaasi looduses siduvad süsteemid, näiteks metsad ja mered, varasemaga võrreldes enam nõnda hästi. Le Quere kinnitusel pole nii pessimistlik arvamus seni siiski teaduslikku kinnitust leidnud. Eksiarvamus võib tulla tõigast, et pidevate põudade tõttu on metsade süsinikusidumisvõime tõepoolest langenud, kuid merel olukord muutunud ei ole.
Oxfordi Ülikooli teadlase Myles Alleni sõnul on vähe abi senisest heitevähendusstrateegiat, kus kliimat üritatakse parandada eeskätt kvoodisüsteemide abil. Alleni kinnitusel ei toimi senine süsteem kuigi hästi.