OECD nahutab Vene riigi sekkumist äriellu

See on Venemaa "viimase aja poliitika kõige murettekitavam trend, mis ei tõota head majanduse kasvunäitajatele," hoiatab OECD.

Teravalt kritiseerib raport ka korruptsiooni vohamist ja ametnike omavoli, mis on jätkuvalt suuremaid takistusi investeeringutele.

OECD hinnangul on majandusreformid Venemaal soikus. "Viimase kahe aasta edu on tagasihoidlik," märgib raport. Valitsuse põhitähelepanu on president Vladimir Putini ajal läinud riigi rolli tugevdamisele. Mitmetes nn strateegilistes majandusharudes, nagu nafta- ja gaasitööstus, lennundus, pangandus, autotööstus ja energeetika, on loodud rahvuslikud suurfirmad, mis on riigi kontrolli all. Naftatööstuses, kus see taasriigistamise trend 2004. a Jukose varadega alguse sai, on riigi osalus kuue aastaga kasvanud 16 protsendilt 40 protsendile.

Eraldi kriitika alla võtab OECD riikliku gaasimonopoli Gazprom, millel näib olevat firmade ülevõtmiseks lausa "lõputu isu, sageli põhitegevuse arvel".

Gazprom on viimased kaks aastat kokku ostnud väga erinevaid firmasid alates nafta- ja elektritootjatest, meediaettevõtete, kinode, pankade ja hotellideni. Läinud nädalal tuli teade, et Gazprom ostab lähenevate parlamendi- ja presidendivalimiste eel ära ka Venemaa suurima tiraažiga ajalehe Komsomolskaja Pravda.

Gaasimaardlatesse on samas investeeritud minimaalselt, mistõttu Gazpromi kliendid Euroopas on mures, et Venemaa ei suuda kasvavat gaasinõudlust rahuldada.

Keskmiselt kasvas Venemaa majandus ajavahemikul 1999-2005 6,7% tempos, kuid paljud kasvu kannustanud tegurid on ajutise iseloomuga. Nii on tänaseks juba peaaegu kadunud 1998. aasta rubla devalveerimisest saadud konkurentsieelis.

Kasvu jätkumiseks tuleb Venemaal jätkata majanduse reformimist ning võitlust korruptsiooniga, leiab OECD. Kõrgetest toormehindadest teenitud ülitulu tuleks aga suuremas osas esialgu reservi jätta.